-
Notifications
You must be signed in to change notification settings - Fork 1
/
Copy pathEIA_2019_digi.tex
5780 lines (3976 loc) · 695 KB
/
EIA_2019_digi.tex
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
151
152
153
154
155
156
157
158
159
160
161
162
163
164
165
166
167
168
169
170
171
172
173
174
175
176
177
178
179
180
181
182
183
184
185
186
187
188
189
190
191
192
193
194
195
196
197
198
199
200
201
202
203
204
205
206
207
208
209
210
211
212
213
214
215
216
217
218
219
220
221
222
223
224
225
226
227
228
229
230
231
232
233
234
235
236
237
238
239
240
241
242
243
244
245
246
247
248
249
250
251
252
253
254
255
256
257
258
259
260
261
262
263
264
265
266
267
268
269
270
271
272
273
274
275
276
277
278
279
280
281
282
283
284
285
286
287
288
289
290
291
292
293
294
295
296
297
298
299
300
301
302
303
304
305
306
307
308
309
310
311
312
313
314
315
316
317
318
319
320
321
322
323
324
325
326
327
328
329
330
331
332
333
334
335
336
337
338
339
340
341
342
343
344
345
346
347
348
349
350
351
352
353
354
355
356
357
358
359
360
361
362
363
364
365
366
367
368
369
370
371
372
373
374
375
376
377
378
379
380
381
382
383
384
385
386
387
388
389
390
391
392
393
394
395
396
397
398
399
400
401
402
403
404
405
406
407
408
409
410
411
412
413
414
415
416
417
418
419
420
421
422
423
424
425
426
427
428
429
430
431
432
433
434
435
436
437
438
439
440
441
442
443
444
445
446
447
448
449
450
451
452
453
454
455
456
457
458
459
460
461
462
463
464
465
466
467
468
469
470
471
472
473
474
475
476
477
478
479
480
481
482
483
484
485
486
487
488
489
490
491
492
493
494
495
496
497
498
499
500
501
502
503
504
505
506
507
508
509
510
511
512
513
514
515
516
517
518
519
520
521
522
523
524
525
526
527
528
529
530
531
532
533
534
535
536
537
538
539
540
541
542
543
544
545
546
547
548
549
550
551
552
553
554
555
556
557
558
559
560
561
562
563
564
565
566
567
568
569
570
571
572
573
574
575
576
577
578
579
580
581
582
583
584
585
586
587
588
589
590
591
592
593
594
595
596
597
598
599
600
601
602
603
604
605
606
607
608
609
610
611
612
613
614
615
616
617
618
619
620
621
622
623
624
625
626
627
628
629
630
631
632
633
634
635
636
637
638
639
640
641
642
643
644
645
646
647
648
649
650
651
652
653
654
655
656
657
658
659
660
661
662
663
664
665
666
667
668
669
670
671
672
673
674
675
676
677
678
679
680
681
682
683
684
685
686
687
688
689
690
691
692
693
694
695
696
697
698
699
700
701
702
703
704
705
706
707
708
709
710
711
712
713
714
715
716
717
718
719
720
721
722
723
724
725
726
727
728
729
730
731
732
733
734
735
736
737
738
739
740
741
742
743
744
745
746
747
748
749
750
751
752
753
754
755
756
757
758
759
760
761
762
763
764
765
766
767
768
769
770
771
772
773
774
775
776
777
778
779
780
781
782
783
784
785
786
787
788
789
790
791
792
793
794
795
796
797
798
799
800
801
802
803
804
805
806
807
808
809
810
811
812
813
814
815
816
817
818
819
820
821
822
823
824
825
826
827
828
829
830
831
832
833
834
835
836
837
838
839
840
841
842
843
844
845
846
847
848
849
850
851
852
853
854
855
856
857
858
859
860
861
862
863
864
865
866
867
868
869
870
871
872
873
874
875
876
877
878
879
880
881
882
883
884
885
886
887
888
889
890
891
892
893
894
895
896
897
898
899
900
901
902
903
904
905
906
907
908
909
910
911
912
913
914
915
916
917
918
919
920
921
922
923
924
925
926
927
928
929
930
931
932
933
934
935
936
937
938
939
940
941
942
943
944
945
946
947
948
949
950
951
952
953
954
955
956
957
958
959
960
961
962
963
964
965
966
967
968
969
970
971
972
973
974
975
976
977
978
979
980
981
982
983
984
985
986
987
988
989
990
991
992
993
994
995
996
997
998
999
1000
\PassOptionsToPackage{unicode=true}{hyperref} % options for packages loaded elsewhere
\PassOptionsToPackage{hyphens}{url}
%
\documentclass[estonian,]{article}
\usepackage{lmodern}
\usepackage{amssymb,amsmath}
\usepackage{ifxetex,ifluatex}
\usepackage{fixltx2e} % provides \textsubscript
\ifnum 0\ifxetex 1\fi\ifluatex 1\fi=0 % if pdftex
\usepackage[T1]{fontenc}
\usepackage[utf8]{inputenc}
\usepackage{textcomp} % provides euro and other symbols
\else % if luatex or xelatex
\usepackage{unicode-math}
\defaultfontfeatures{Ligatures=TeX,Scale=MatchLowercase}
\fi
% use upquote if available, for straight quotes in verbatim environments
\IfFileExists{upquote.sty}{\usepackage{upquote}}{}
% use microtype if available
\IfFileExists{microtype.sty}{%
\usepackage[]{microtype}
\UseMicrotypeSet[protrusion]{basicmath} % disable protrusion for tt fonts
}{}
\IfFileExists{parskip.sty}{%
\usepackage{parskip}
}{% else
\setlength{\parindent}{0pt}
\setlength{\parskip}{6pt plus 2pt minus 1pt}
}
\usepackage{hyperref}
\hypersetup{
pdftitle={Eesti inimarengu aruanne 2019},
pdfborder={0 0 0},
breaklinks=true}
\urlstyle{same} % don't use monospace font for urls
\usepackage[margin=1in]{geometry}
\usepackage{color}
\usepackage{fancyvrb}
\newcommand{\VerbBar}{|}
\newcommand{\VERB}{\Verb[commandchars=\\\{\}]}
\DefineVerbatimEnvironment{Highlighting}{Verbatim}{commandchars=\\\{\}}
% Add ',fontsize=\small' for more characters per line
\usepackage{framed}
\definecolor{shadecolor}{RGB}{248,248,248}
\newenvironment{Shaded}{\begin{snugshade}}{\end{snugshade}}
\newcommand{\AlertTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.94,0.16,0.16}{#1}}
\newcommand{\AnnotationTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.56,0.35,0.01}{\textbf{\textit{#1}}}}
\newcommand{\AttributeTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.77,0.63,0.00}{#1}}
\newcommand{\BaseNTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.00,0.00,0.81}{#1}}
\newcommand{\BuiltInTok}[1]{#1}
\newcommand{\CharTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.31,0.60,0.02}{#1}}
\newcommand{\CommentTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.56,0.35,0.01}{\textit{#1}}}
\newcommand{\CommentVarTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.56,0.35,0.01}{\textbf{\textit{#1}}}}
\newcommand{\ConstantTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.00,0.00,0.00}{#1}}
\newcommand{\ControlFlowTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.13,0.29,0.53}{\textbf{#1}}}
\newcommand{\DataTypeTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.13,0.29,0.53}{#1}}
\newcommand{\DecValTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.00,0.00,0.81}{#1}}
\newcommand{\DocumentationTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.56,0.35,0.01}{\textbf{\textit{#1}}}}
\newcommand{\ErrorTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.64,0.00,0.00}{\textbf{#1}}}
\newcommand{\ExtensionTok}[1]{#1}
\newcommand{\FloatTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.00,0.00,0.81}{#1}}
\newcommand{\FunctionTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.00,0.00,0.00}{#1}}
\newcommand{\ImportTok}[1]{#1}
\newcommand{\InformationTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.56,0.35,0.01}{\textbf{\textit{#1}}}}
\newcommand{\KeywordTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.13,0.29,0.53}{\textbf{#1}}}
\newcommand{\NormalTok}[1]{#1}
\newcommand{\OperatorTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.81,0.36,0.00}{\textbf{#1}}}
\newcommand{\OtherTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.56,0.35,0.01}{#1}}
\newcommand{\PreprocessorTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.56,0.35,0.01}{\textit{#1}}}
\newcommand{\RegionMarkerTok}[1]{#1}
\newcommand{\SpecialCharTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.00,0.00,0.00}{#1}}
\newcommand{\SpecialStringTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.31,0.60,0.02}{#1}}
\newcommand{\StringTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.31,0.60,0.02}{#1}}
\newcommand{\VariableTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.00,0.00,0.00}{#1}}
\newcommand{\VerbatimStringTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.31,0.60,0.02}{#1}}
\newcommand{\WarningTok}[1]{\textcolor[rgb]{0.56,0.35,0.01}{\textbf{\textit{#1}}}}
\usepackage{longtable,booktabs}
% Fix footnotes in tables (requires footnote package)
\IfFileExists{footnote.sty}{\usepackage{footnote}\makesavenoteenv{longtable}}{}
\usepackage{graphicx,grffile}
\makeatletter
\def\maxwidth{\ifdim\Gin@nat@width>\linewidth\linewidth\else\Gin@nat@width\fi}
\def\maxheight{\ifdim\Gin@nat@height>\textheight\textheight\else\Gin@nat@height\fi}
\makeatother
% Scale images if necessary, so that they will not overflow the page
% margins by default, and it is still possible to overwrite the defaults
% using explicit options in \includegraphics[width, height, ...]{}
\setkeys{Gin}{width=\maxwidth,height=\maxheight,keepaspectratio}
\setlength{\emergencystretch}{3em} % prevent overfull lines
\providecommand{\tightlist}{%
\setlength{\itemsep}{0pt}\setlength{\parskip}{0pt}}
\setcounter{secnumdepth}{5}
% Redefines (sub)paragraphs to behave more like sections
\ifx\paragraph\undefined\else
\let\oldparagraph\paragraph
\renewcommand{\paragraph}[1]{\oldparagraph{#1}\mbox{}}
\fi
\ifx\subparagraph\undefined\else
\let\oldsubparagraph\subparagraph
\renewcommand{\subparagraph}[1]{\oldsubparagraph{#1}\mbox{}}
\fi
% set default figure placement to htbp
\makeatletter
\def\fps@figure{htbp}
\makeatother
\usepackage{booktabs}
\usepackage[utf8]{inputenc}
\usepackage[estonian]{babel}
\ifnum 0\ifxetex 1\fi\ifluatex 1\fi=0 % if pdftex
\usepackage[shorthands=off,main=estonian]{babel}
\else
% load polyglossia as late as possible as it *could* call bidi if RTL lang (e.g. Hebrew or Arabic)
\usepackage{polyglossia}
\setmainlanguage[]{estonian}
\fi
\usepackage[]{natbib}
\bibliographystyle{plainnat}
\title{Eesti inimarengu aruanne 2019}
\author{}
\date{\vspace{-2.5em}}
\begin{document}
\maketitle
{
\setcounter{tocdepth}{2}
\tableofcontents
}
\hypertarget{eesti-inimarengu-aruanne-2019}{%
\section*{Eesti Inimarengu aruanne 2019}\label{eesti-inimarengu-aruanne-2019}}
\addcontentsline{toc}{section}{Eesti Inimarengu aruanne 2019}
\hypertarget{presidendi-eessuxf5na}{%
\subsection*{Presidendi eessõna}\label{presidendi-eessuxf5na}}
\addcontentsline{toc}{subsection}{Presidendi eessõna}
\begin{authors}
\textbf{Kersti Kaljulaid}
\end{authors}
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ultrices sagittis orci a scelerisque purus. Auctor urna nunc id cursus metus aliquam. Malesuada fames ac turpis egestas sed tempus urna et pharetra. Non diam phasellus vestibulum lorem. Fermentum iaculis eu non diam phasellus vestibulum. Imperdiet nulla malesuada pellentesque elit eget gravida cum sociis natoque. Elit pellentesque habitant morbi tristique senectus. Pulvinar neque laoreet suspendisse interdum consectetur. Sit amet nisl purus in mollis. Dignissim suspendisse in est ante in. Pretium viverra suspendisse potenti nullam ac tortor. Tellus cras adipiscing enim eu turpis egestas pretium. Sit amet volutpat consequat mauris nunc. Euismod quis viverra nibh cras pulvinar mattis nunc sed blandit. Iaculis nunc sed augue lacus viverra vitae congue eu consequat.
Facilisis mauris sit amet massa. Nisi porta lorem mollis aliquam ut porttitor leo. Aliquet nibh praesent tristique magna sit amet. Orci nulla pellentesque dignissim enim sit amet. Egestas sed sed risus pretium quam. Elementum integer enim neque volutpat ac tincidunt vitae semper quis. Sit amet mattis vulputate enim. Urna et pharetra pharetra massa massa ultricies mi quis hendrerit. Enim facilisis gravida neque convallis a cras semper. Scelerisque eu ultrices vitae auctor eu augue.
Neque ornare aenean euismod elementum nisi. Id faucibus nisl tincidunt eget nullam non nisi. Convallis convallis tellus id interdum velit laoreet id donec ultrices. Ac feugiat sed lectus vestibulum mattis ullamcorper. Ultrices eros in cursus turpis massa. Mi sit amet mauris commodo quis imperdiet massa tincidunt nunc. In nulla posuere sollicitudin aliquam ultrices sagittis orci a scelerisque. Pellentesque adipiscing commodo elit at imperdiet. Egestas congue quisque egestas diam in arcu. Eget nunc scelerisque viverra mauris in aliquam sem fringilla ut. Pretium aenean pharetra magna ac placerat vestibulum lectus mauris. Sit amet mauris commodo quis imperdiet massa tincidunt nunc pulvinar. Amet porttitor eget dolor morbi non.
\hypertarget{eessuxf5na}{%
\subsection*{Eessõna}\label{eessuxf5na}}
\addcontentsline{toc}{subsection}{Eessõna}
\begin{authors}
\textbf{Teele Pehk}
\end{authors}
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ultrices sagittis orci a scelerisque purus. Auctor urna nunc id cursus metus aliquam. Malesuada fames ac turpis egestas sed tempus urna et pharetra. Non diam phasellus vestibulum lorem. Fermentum iaculis eu non diam phasellus vestibulum. Imperdiet nulla malesuada pellentesque elit eget gravida cum sociis natoque. Elit pellentesque habitant morbi tristique senectus. Pulvinar neque laoreet suspendisse interdum consectetur. Sit amet nisl purus in mollis. Dignissim suspendisse in est ante in. Pretium viverra suspendisse potenti nullam ac tortor. Tellus cras adipiscing enim eu turpis egestas pretium. Sit amet volutpat consequat mauris nunc. Euismod quis viverra nibh cras pulvinar mattis nunc sed blandit. Iaculis nunc sed augue lacus viverra vitae congue eu consequat.
Facilisis mauris sit amet massa. Nisi porta lorem mollis aliquam ut porttitor leo. Aliquet nibh praesent tristique magna sit amet. Orci nulla pellentesque dignissim enim sit amet. Egestas sed sed risus pretium quam. Elementum integer enim neque volutpat ac tincidunt vitae semper quis. Sit amet mattis vulputate enim. Urna et pharetra pharetra massa massa ultricies mi quis hendrerit. Enim facilisis gravida neque convallis a cras semper. Scelerisque eu ultrices vitae auctor eu augue.
Neque ornare aenean euismod elementum nisi. Id faucibus nisl tincidunt eget nullam non nisi. Convallis convallis tellus id interdum velit laoreet id donec ultrices. Ac feugiat sed lectus vestibulum mattis ullamcorper. Ultrices eros in cursus turpis massa. Mi sit amet mauris commodo quis imperdiet massa tincidunt nunc. In nulla posuere sollicitudin aliquam ultrices sagittis orci a scelerisque. Pellentesque adipiscing commodo elit at imperdiet. Egestas congue quisque egestas diam in arcu. Eget nunc scelerisque viverra mauris in aliquam sem fringilla ut. Pretium aenean pharetra magna ac placerat vestibulum lectus mauris. Sit amet mauris commodo quis imperdiet massa tincidunt nunc pulvinar. Amet porttitor eget dolor morbi non.
\hypertarget{demokraatia-ruum}{%
\subsection*{Demokraatia ruum}\label{demokraatia-ruum}}
\addcontentsline{toc}{subsection}{Demokraatia ruum}
{Joonis 0.5.} Tallinna eeslinna asumi vs maa-aleviku rahvastikupüramiid
\begin{figure}
{\centering \includegraphics[width=0.8\linewidth]{EIA_2019_digi_files/figure-latex/joonis05-1}
}
\end{figure}
\begin{imgsource}
{Allikas:} Plüschke-Altof 2017.
\end{imgsource}
\hypertarget{avatud-valitsemise-partnerlus}{%
\subsection*{Avatud valitsemise partnerlus}\label{avatud-valitsemise-partnerlus}}
\addcontentsline{toc}{subsection}{Avatud valitsemise partnerlus}
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ultrices sagittis orci a scelerisque purus. Auctor urna nunc id cursus metus aliquam. Malesuada fames ac turpis egestas sed tempus urna et pharetra. Non diam phasellus vestibulum lorem. Fermentum iaculis eu non diam phasellus vestibulum. Imperdiet nulla malesuada pellentesque elit eget gravida cum sociis natoque. Elit pellentesque habitant morbi tristique senectus. Pulvinar neque laoreet suspendisse interdum consectetur. Sit amet nisl purus in mollis. Dignissim suspendisse in est ante in. Pretium viverra suspendisse potenti nullam ac tortor. Tellus cras adipiscing enim eu turpis egestas pretium. Sit amet volutpat consequat mauris nunc. Euismod quis viverra nibh cras pulvinar mattis nunc sed blandit. Iaculis nunc sed augue lacus viverra vitae congue eu consequat.
Facilisis mauris sit amet massa. Nisi porta lorem mollis aliquam ut porttitor leo. Aliquet nibh praesent tristique magna sit amet. Orci nulla pellentesque dignissim enim sit amet. Egestas sed sed risus pretium quam. Elementum integer enim neque volutpat ac tincidunt vitae semper quis. Sit amet mattis vulputate enim. Urna et pharetra pharetra massa massa ultricies mi quis hendrerit. Enim facilisis gravida neque convallis a cras semper. Scelerisque eu ultrices vitae auctor eu augue.
Neque ornare aenean euismod elementum nisi. Id faucibus nisl tincidunt eget nullam non nisi. Convallis convallis tellus id interdum velit laoreet id donec ultrices. Ac feugiat sed lectus vestibulum mattis ullamcorper. Ultrices eros in cursus turpis massa. Mi sit amet mauris commodo quis imperdiet massa tincidunt nunc. In nulla posuere sollicitudin aliquam ultrices sagittis orci a scelerisque. Pellentesque adipiscing commodo elit at imperdiet. Egestas congue quisque egestas diam in arcu. Eget nunc scelerisque viverra mauris in aliquam sem fringilla ut. Pretium aenean pharetra magna ac placerat vestibulum lectus mauris. Sit amet mauris commodo quis imperdiet massa tincidunt nunc pulvinar. Amet porttitor eget dolor morbi non.
\hypertarget{eesti-elukeskkondade-mitmekesisus}{%
\section{Eesti elukeskkondade mitmekesisus}\label{eesti-elukeskkondade-mitmekesisus}}
\hypertarget{sissejuhatus}{%
\subsection*{Sissejuhatus}\label{sissejuhatus}}
\addcontentsline{toc}{subsection}{Sissejuhatus}
\begin{authors}
\textbf{Kadri Leetmaa}
\end{authors}
\hypertarget{puxf5hisuxf5numid}{%
\subsubsection*{Põhisõnumid}\label{puxf5hisuxf5numid}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{Põhisõnumid}
\begin{points}
\begin{itemize}
\tightlist
\item
Säiliva keskustevõrgu kokkuleppimine ja hoidmine võimaldaksid elada
üle kogu riigi, ka ääremaal.
\end{itemize}
Kui enamik Eesti keskustest jätkuvalt kahanevad, ei ole tulevikus
võimalik elada kõigis Eesti piirkondades. Ääremaastumine ei ohusta
ainult maakohti, põhiteenused on kadumas maakonnalinnadest, kahanevad ka
regioonikeskused. Ääremaastumist võimendab maapiirkondade ja
väikelinnade häbimärgistamine.
\begin{itemize}
\tightlist
\item
Eesti kaugemad linnad ja regioonid on kahekordses ääremaa
positsioonis; sellest aitaks välja tulla seesmiselt ja
rahvusvaheliselt hästi ühendatud asustussüsteem.
\end{itemize}
Eesti äärealad asuvad kaugel nii Eesti suurematest linnadest kui ka
Euroopa keskustest. Riigi suured rahvusvahelised taristuprojektid on
olulised, kuid kasu neist on vaid siis, kui sellest võidab kogu riik.
Autopõhisest liikumisest üksi ei piisa, auto teeb ühe osa inimesi
liikuvateks, kuid isoleerib teised (nt eakad, noored ja lapsed).
\begin{itemize}
\tightlist
\item
Eeslinnaline ja maaline elulaad vajab (ümber)mõtestamist, praegune
planeerimata eeslinnastumine ja ääremaa kahanemine üheülbastab
elukeskkonda.
\end{itemize}
Praegune eeslinn lõhub avaliku ruumi linnas ning ignoreerib avaliku
ruumi vajadust eeslinnas. Samuti käiakse eeslinnaaladel loodus- ja
kultuurmaastikega ümber pillavalt. Kahanevas maakeskkonnas on järjest
vähem maaliselt elavaid inimesi, kelle elulaad seostuks otseselt
traditsioonilise loodus- ja kultuurmaastiku kujundamisega.
\end{points}
\hypertarget{luxe4htekohad}{%
\subsubsection*{Lähtekohad}\label{luxe4htekohad}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{Lähtekohad}
Selles peatükis laiendame avaliku ruumi mõistet kogu Eesti asustussüsteemile. Räägime Eesti inimeste elukeskkonna kvaliteedist asustussüsteemi eri osades. Üks peatüki märksõnu on elukeskkondade mitmekesisus. Suhteliselt väikese rahvaarvu ja territooriumi kohta on elukeskkondade valik Eestis lai ja see on omaette väärtus. Rääkides asustussüsteemist kui avalikust ruumist, peame siin peatükis silmas õigust ruumile -- kõigi inimeste võimalust teha oma valik paljude elukohtade vahel nii, et peamised elamist võimaldavad teenused ja hüved oleksid kättesaadavad. Avame avaliku ruumi mõiste demokraatlikku ühiskonda iseloomustava kahe teineteist täiendava teema kaudu, milleks on ligipääsetavus ja koha kättesaadavus.
\begin{blockquote-right}
Suhteliselt väikese rahvaarvu ja territooriumi kohta on elukeskkondade
valik Eestis lai ja see on omaette väärtus.
\end{blockquote-right}
Eestis on ühtlustumas nii elukeskkonnad kui ka elulaadid. Loodus- ja kultuurmaastikke on viimase kolme kümnendi jooksul vaesestanud põllualade täisehitamine, põldude metsastumine ja intensiivistuv metsaraie. Muutunud on maalise ja linnalise elukeskkonna tähendus. Inimeste soov elada väljaspool tihedat linna on toonud maastikupilti eeslinnaasumid kui linna-maa hübriidvormi. Kogu asustussüsteemis on tööealine elanikkond valdavalt rännanud suuremate linnaregioonide suunas, kus asuvad koolid ja töökohad. Maal on põllumajandushõive vähenenud ja järjest vähem inimesi tegelevad nende „maaliste`` tegevusaladega, mis on ajalooliselt maamaastikke kujundanud.
Autostumine ja hea maanteevõrk on teinud inimesed liikuvamaks, tuues kohad üksteisele tunnetuslikult lähemale. Sellest võidavad need inimesed, kellele autoga liiklemine on enesestmõistetav, teiste (nt eakad, lapsed, noored) ühistranspordist sõltuvate elanikerühmade jaoks on üksnes autopõhine liikuvusmudel ebasoodne suundumus. Muutused majanduses ja keskustevõrgus on suurendanud liikumisvajadust. Võimalusi elukeskkondade vahel valida piirab see, kuivõrd on töö ja eluks vajalikud teenused elukoha läheduses olemas. Veel kolm kümnendit tagasi oli enamik maapiirkonna töökohti majandikeskustes, mis toimisid ka esmaste teenuskeskustena. Praegu tähendab suurematest linnadest eemal elamine pendelrännet tihti suure vahemaa taha, sest isegi maakonnalinnadest on paljud funktsioonid (head koolid, arstiabi ja teised igapäevaseks toimimiseks vajalikud teenused) kadunud.
Autostumine ja hea maanteevõrk on teinud inimesed liikuvamaks, tuues kohad üksteisele tunnetuslikult lähemale. Samas on see ebasoodne suundumus peamiselt ühistranspordist sõltuvatele elanikerühmadele, näiteks eakatele ja noortele.{[}a{]}
\begin{blockquote-left}
Autostumine ja hea maanteevõrk on teinud inimesed liikuvamaks, tuues
kohad üksteisele tunnetuslikult lähemale. Samas on see ebasoodne
suundumus peamiselt ühistranspordist sõltuvatele elanikerühmadele,
näiteks eakatele ja noortele.
\end{blockquote-left}
Maapiirkondade kahanemine on üleeuroopaline suundumus (\protect\hyperlink{ESPON2017}{ESPON 2017}; \protect\hyperlink{Huxf6rnstruxf6m2015}{Hörnström ja Perjo 2015}; \protect\hyperlink{Leick2018}{Leick ja Lang 2018}). Tegemist on nõiaringiga, mida on keeruline katkestada: töökohtade kadumisel lahkuvad piirkonnast inimesed, siis pole enam kriitilist tarbijate hulka teenustele, kaovad teenustöökohad ja tekib surve eluliselt vajalike teenuste pakkumine lõpetada. Nii on olnud ka Eestis. Nõukogude aja lõpp, põllumajanduse õitsenguaeg, oli maapiirkondade ja ääremaa väikelinnade kuldajastu (\protect\hyperlink{Marksoo1985}{Marksoo 1985}). Pärast seda on ääremaal üles kasvanud noored asunud õppima ja tööle linna (\protect\hyperlink{Leetmaa2015}{Leetmaa ja Väiko 2015}) või väljapoole Eestit (\protect\hyperlink{Tiit2015}{Tiit 2015}), kodukohta tagasi tulekuks põhjusi aga napib. Eriti kiiresti on kahanemine ääremaal toimunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Kui 2004. aasta laienemisringi eelsetes 15 Euroopa Liidu liikmesriigis kahanes perioodil 2001--2011 rahvastik veidi enam kui 35\% maaomavalitsustes, siis uutes Euroopa Liidu riikides oli kahanevate maaomavalitsuste osa keskmiselt 60\%, Baltimaades koguni üle 80\% (\protect\hyperlink{ESPON2017}{ESPON 2017}).
Kahanemine ääremaal ei jää ainult kaugete maakohtade mureks, järgmisena haarab see ääremaal asuvad keskused ja terved regioonid (\protect\hyperlink{ESPON2017}{ESPON 2017}). Ka Eestis on jälgitav asustussüsteemi alumiste astmete järkjärguline tühjenemine. Praegu on Eestis vaid kaks kasvavat linna, Tallinn ja selle satelliitlinn Saue. Kõik maakonna- ja regioonikeskused kaotavad rahvastikku (\protect\hyperlink{figure101}{joonis 1.0.1}).
{Joonis 1.0.1.} Elanike arvu muutus Eesti maakonnakeskustes, 2000--2017, rahvaarv 1.jaanuari seisuga 2000 = 100\%
\begin{center}\includegraphics{EIA_2019_digi_files/figure-latex/figure101-1} \end{center}
\begin{figure-comment}
{Märkus:} Ida-Virumaal on kaasatud kõik suuremad linnad. Kärdla, Rapla,
Põlva, Jõhvi puhul on andmed esitatud vallasisese linna kohta.
\end{figure-comment}
\begin{imgsource}
{Allikas:} Statistikaamet 2000; 2018.
\end{imgsource}
Taanduv keskustevõrk piirab ääremaal elamise võimalusi. Keskustevõrk toimib hierarhilisena: lähikeskuses peaksid olema esmatasandi teenused, kaugemates keskustes need teenused, mida vajatakse harvem. Kui igapäevatoimetused saab ümbruskonnas aetud, puudub vajadus kodukohast ära kolida. Oma olemuselt ongi pendelränne väljarännet asendav nähtus -- ehkki aja- ja rahakulukas ning loodusressursse raiskav, takistab see ääremaa tühjenemist. Põhimõtet, et keskused on end ümbritsevate piirkondade teenindamiseks vajalikud, on püütud järgida Eesti maakonnaplaneeringutes (Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes 2013). Statistikamet on koostöös Siseministeeriumiga (\protect\hyperlink{Tuxf5nurist2014}{Tõnurist jt 2014}) välja töötanud kogu Eestit katva toimepiirkondade ja keskuste süsteemi -- keskustevõrgu, mille hoidmine võiks olla toimiv mudel ääremaa tühjenemise vältimiseks.
\begin{blockquote-left}
Pendelränne asendab väljarännet, takistades ääremaa tühjenemist.
\end{blockquote-left}
Aastal 2000 pakkus Ahas kaasautoritega (\protect\hyperlink{Ahas2000}{2000}) välja Eesti hajalinna idee. Hajalinnastunud Eesti visioon on põhjalikult lahti seletatud ka praegu kehtivas Eesti üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ (kehtib alates 30.08.2012, tegevuskava uuendatud 9.10.2014). Selle visiooni järgi võiksid kõik Eesti eriilmelised kohad olla omavahel hästi ühendatud ja välismaailmaga seotud, nii saaksid inimesed elada „Eesti igas asustatud paigas`` (Eesti 2030+, visioon, punkt 3). Ka üleriigiline planeering rõhutab toimepiirkondade süsteemi kui ruumimudelit, eeldades, et toimepiirkonnad pakuvad „elanikele heatasemelisi teenuseid, suurt lisandväärtust loovaid töökohti ja konkurentsivõimelist haridust`` (Eesti 2030+, visioon, punkt 8). Ebaselgem on üleriigilise planeeringu seisukoht linnalise ja maalise elustiili erinevuste osas. Öeldakse, et „linlik elustiil on ülekaalus ka maal``, ent samal ajal ei ole välja pakutud lahendust, kuidas linlik elu maal võimaldaks maaliste ruumiväärtuste säilimist pikas ajaperspektiivis.
\begin{blockquote-right}
Hajalinn on asustussüsteemi mudel, milles kõik Eesti eriilmelised kohad
oleksid omavahel hästi ühendatud ja välismaailmaga seotud.
\end{blockquote-right}
Rahvastikuandmed näitavad, et hajaarengu ehk suurtest linnaregioonidest ääremaale elama asumise asemel on seni toimunud elanike koondumine ääremaalt suurtesse linnaregioonidesse. Hajumine on toimunud vaid linnaregioonide sees, linnast eeslinna. Näiteks rahvaloenduste vahel, aastatel 1989--2000, asus mujalt Eestist pealinnaregiooni elama ligi 34 700 inimest, järgneval kümnendil, 2000--2011, juba ligikaudu 51 000; vastupidises suunas, Tallinna regioonist mujale Eestisse liikus 1990. aastatel ligi 23 000 ja 2000. aastatel ligi 20 000 inimest; Tallinnast tagamaale elama asunute arv aga kahekordistus 2000. aastatel (ligi 34 000) võrreldes 1990. aastatega (ligikaudu 17 000) (\protect\hyperlink{Leetmaa2015}{Leetmaa ja Väiko 2015}). Hilisem rändestatistika näitab trendi jätkumist: Harjumaalt mujale Eestisse lahkus 2018. aastal 5259 inimest ning mujalt Eestist saabus Harjumaale 7899 inimest; Tallinnast on viimastel aastatel lahkunud mujale Harjumaale aastas ligikaudu 4500--5000 inimest, vastupidises suunas on liikunud ligikaudu 3000 (Statistikaamet 2015; 2016).
\hypertarget{artiklite-teemad}{%
\subsubsection*{Artiklite teemad}\label{artiklite-teemad}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{Artiklite teemad}
Võtan järgnevalt kokku peatüki artiklite teemad ja põhisõnumid. Esimene teema, mille üle autorid arutlevad, on regionaalne polariseerumine, ääremaa piirkondade eemalejäämine riigi viimase paarikümne aasta majandusedust. Bianka Plüschke-Altof, Bradley Loewen ja Kadri Leetmaa ning Tõnu Oja näitavad oma artiklites, et viimastel aastakümnetel on elanikkond kasvanud ainult pealinnaregioonis. Plüschke-Altof ja teised toovad välja, et seda on kaudselt võimendanud Euroopa Liidu toetusrahad, mille jagamisel ei ole ääremaa eelistatud. Anneli Kährik ja Annika Väiko näitavad, et ka KredExi elamute renoveerimise toetused on pikka aega jaotunud regionaalselt ebaühtlaselt jõukamate piirkondade kasuks (\protect\hyperlink{Lihtmaa2018}{vt ka Lihtmaa jt 2018}).
Kähriku ja Väiko analüüsist ilmneb, et enamik Eesti inimesi elab ajakohastamist vajavatel elamispindadel. Suur osa elamufondist pärineb nõukogude ajast. Jõukamates linnaregioonides on inimesed suutnud elamistingimusi sagedamini parandada, kuid vaba eluasemeturu tingimustes on nii keskusregioonides kui ka ääremaal palju keerulises majanduslikus seisus inimesi, kes ei suuda eluasemesse investeerida. Kõrgete kinnisvarahindadega pealinnaregioonis on isegi noorel keskmise sissetulekuga leibkonnal raske eluasemeturule siseneda. Samal ajal on ääremaa linnades eluasemeid arvuliselt üle, kuid nüüdisaegsed elamispinnad (nt üürikorterid) peaaegu puuduvad. Tähelepanuväärne on Kähriku ja Väiko ning Roose artiklitest tulenev teadmine, et head elamistingimused tänapäevase eluaseme mõttes ei kattu alati elukohaümbruse hea avaliku ruumi, looduskeskkonna ja ligipääsetavusega.
\begin{blockquote-left}
Head elamistingimused, ehk kaasaegsed eluasemed, ei kattu alati
elukohaümbruse hea avaliku ruumi, looduskeskkonna ja ligipääsetavusega.
\end{blockquote-left}
Ääremaal elamise puhul on ühendused keskustega elulise tähtsusega. Tauri Tuvikene, Merlin Rehema ja Dago Antov kirjutavad muude teemade hulgas ka hajaasustuse transpordiprobleemidest. Teenused ja töökohad kaovad lähikeskustest, samal ajal ei võimalda liinivõrk ja sõidugraafikud maal ainult ühistranspordist sõltuda ning ääremaa elanike liikuvuses mängib seetõttu suurt rolli auto (nagu ka hõreda asustusega Põhjamaades -- \protect\hyperlink{Velaga2012}{Velaga jt 2012}). Elanike arvu kahanemine ja kasvav autokasutus takistavad omakorda regulaarse ühistranspordi käigushoidmist. Piirkonna sõltumine autotranspordist isoleerib inimesi, kes ise autoga ei sõida, näiteks eakaid.
Plüscke-Altof ja teised arutlevad, et ääremaastumine on nii objektiivne majanduse ja rahvastiku keskuspiirkondadesse koondumise ja ääremaa kahanemise protsess kui ka subjektiivselt elanike, arvamusliidrite ja otsustajate mõttemallides toimuv protsess. Kui Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 rõhutas eesti- ja venekeelse elanikkonna paralleelmaailmu, siis lõhe pealinna ja ääremaa vahel pole väiksem. Plüschke-Altof ja teised selgitavad, et maapiirkonnad on sageli kas laiale üldsusele „nähtamatud`` või on neil „mahajäänud piirkonna`` maine. Negatiivseid lugusid ääremaast loob eliit, kellel endal ei pruugi olla otsest seost ja kogemust nende piirkondadega. Häbimärgistamine hakkab objektiivset ääremaastumist võimendama, mõjutades piirkonda elama asumise ja investeerimise otsuseid (\protect\hyperlink{Miggelbrink2015}{Miggelbrink ja Meyer 2015}).
Teine suur teema, mida artiklid lahti mõtestavad, on eeslinnastumisega seotud planeerimisprobleemid. Roose hindab eeslinnaelanikkonna suuruseks Tallinna, Tartu ja Pärnu ümbruses 130 000 inimest (kümnendik Eesti elanikkonnast). Oja näitab maakatte andmete alusel, et alates sajandi algusest (kiire eeslinnastumise aeg) on täisehitatud maa osatähtsus Eestis kasvanud umbes 1,3‰. See ehitusalune maa ei ole tagasi pööratav endiseks (nt põllumajanduslikuks) maakasutuseks. Et ka eeslinnaalade vaba maa täisehitamine kulgeb Eestis elamuturu nõudluse, mitte aga teadliku rohealade, maastike ja põllumaade planeerimise rütmis, siis loob praegune peamiselt erahuvidest lähtuv ehitustegevus linnade ümbruses katkestustega maakasutusmustrit.
Tuvikene ja teised rõhutavad, et Eesti eeslinnastumine on äärmiselt autokeskne. Nagu ääremaagi puhul, eraldab autosõltuvus siin elanikud liikuvateks ja vähemliikuvateks. Näiteks eeslinnaperede lapsed sõltuvad vanemate võimalusest neid transportida. Autokesksus liikuvusmudelina ei ole sobilik lahendus ka eakatele, kelle osatähtsus on eeslinnaasumites samuti märkimisväärne (nt endised suvilapiirkonnad). Tuvikene ja teised arutlevad, et eeslinnaasumite autosõltuvus oleks hea linna- ja eeslinna planeerimise kombinatsiooni korral välditav: linnakeskused ei peaks avalikku linnaruumi planeerima eeslinnaelanike vajadusi (nt parkimist) arvestades.
Roose artikkel avab eeslinna avaliku ruumi teema. Krundiväliseid sotsiaalse lävimise kohti on eeslinnaasumites vähe. Kui omavalitsus avaliku ruumi loomist planeerimisel sihiks ei võta, siis seda eraarendajate ja omanike algatusel tavaliselt ei teki. Eurorahad on küll võimaldanud rajada linna ümbrusse uusi kergliiklusteid, kuid uute või laienenud eeslinnaasumite ruumikorraldus (nt teedevõrgustik, rohevõrgustik, avalik ruum, autota ligipääs eeslinnakeskusele) ei seostu loogiliselt varasemate eeslinnakeskustega. Nõukogude aja lõpus hakati Eestis majandite keskasulate arhitektuurile ja avaliku ruumi kvaliteedile rohkem tähelepanu pöörama. Taasiseseisvumise aja kolme kümnendi jooksul pole eeslinnakeskuste üldplaneerimise ja arhitektuurse kujundamiseni veel jõutud.
\begin{blockquote-left}
Mitmekesises elukeskkonnas tähendab linna ja maa erinevuste ning
eriilmeliste loodus- ja kultuurmaastike säilimist.
\end{blockquote-left}
Kolmanda teemana kerkib peatükis esile elukeskkonna mitmekesisuse -- linna ja maa erinevuste ning eriilmeliste loodus- ja kultuurmaastike -- püsimine. Oja analüüs osundab maastike ühtlustumisele. 1990. aastaid iseloomustas kiire põllumaade võsastumine, hiljem on protsess aeglustunud. Metsade raiemahtude üle on avalikkus aktiivselt arutlenud. Maakatte andmete alusel on metsad noorenemas ja okasmetsade osatähtsus vähenemas. Silmale nähtav on maakasutuse muutus linnade ümbruses, kus laienevad ehitatud alad. Arenduste killustatust arvestades (Roose, käesolev kogumik) toimub siin loodus- ja kultuurmaastikega pillav ümberkäimine. Oja analüüsib ka meetmeid, mis peaksid elukeskkonna mitmekesisust hoidma nii ääremaal kui ka eeslinnas: looduskaitsealade kaitsekorraldus, rohevõrgustiku, väärtuslike põllumaade ja väärtuslike maastike planeeringud.
Kokkuvõttes kutsuvad kõik artiklid järele mõtlema Eesti elukeskkonna mitmekesisuse kui väärtuse üle. Kõik elukohad ei peagi olema ühetaolised, kuid suured erinevused elamistingimustes, põhiteenuste kättesaadavuses ja liikuvuses võiksid olla probleemid, mille lahendamisse riik süsteemselt sekkub. Ka inimese ja looduse koosmõjus tekkinud maastikud on paratamatult muutumises. Muutusi saab aga ka juhtida, seda on eriti oluline teha raskesti tagasipööratavate ja pikaajaliste protsesside puhul, nagu näiteks põllumaa, väärtuslike maastike või liigirikkuse kadumine. Need on väärtused, mis on seni seostunud maakeskkonnaga.
\hypertarget{eesti-maailmas}{%
\subsubsection*{Eesti maailmas}\label{eesti-maailmas}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{Eesti maailmas}
Euroopa ja maailma võrdluses on Eesti hõreda asustusega perifeerne riik. Meie äärealad on geograafiliselt kahekordselt ääremaa positsioonis -- kaugel Eesti suurematest linnadest ning halvasti ühendatud Euroopa keskustega. Võrdluseks võib tuua mõne kahaneva asula Hollandis, kus pooletunnise rongisõidu kaugusel paikneb miljoneid töökohti. Baltimaade ja Skandinaavia riikide asustus on hõre ja keskused on ajaliselt üksteisest kaugel, see seab oma piirangud majanduse arengule. Üleeuroopalise tähtsusega taristuprojektid (Rail Baltica, meretunnel, lennuühendused) annaksid potentsiaalselt suurema töö- ja ärivõimalustega Läänemere regiooni.
Võrreldes tihedate linnastunud piirkondadega Kesk-Euroopas, Kirde-Ameerikas ja mujal, on Eesti siiski roheriik. Võtame loodusaladele ligipääsu võimalust enesestmõistetavana, see on meile harjumuspärane ja väärtuslik. See on ka üks põhjusi, miks ollakse põhjendatult tähelepanelik ja tundlik planeeritavate suurte taristuprojektide keskkonnamõjude suhtes. Eesti ruumiarengus on olulised need mõlemad -- loodusväärtuste säilimine ning ühendatus Euroopa ja maailma keskustega. Ääremaastumise ohjamise seisukohalt on aga suurte taristuprojektide planeerimisel oluline, et ei suureneks regionaalne ebavõrdsus. Kasu ühendustest peaks saama kogu Eesti, ka ääremaa. Riigisisesed ühendused transpordisõlmedega peaksid paranema koos suurprojektide väljaehitamisega. Teisisõnu, riigi ressursse ei ole mõistlik suurprojektidesse paigutada, kui nende investeeringute järel napib vahendeid, et teha uued ühendused kättesaadavaks ääremaale ja teelt eemale jäävatele keskustele, liiatigi kui ääremaa peab lõivu maksma loodusmaastike kadumisega. Üleriigilise planeeringu sisemiselt hästi ühendatud hajalinna kontseptsiooni teostumist toetaks see, kui ka väiksemad linnad saaksid olla mitmekesise rahvusvaheliselt võrgustunud majandusega, mitte hääbuvad kohalikke teenuseid pakkuvad halduskeskused.
\begin{blockquote-right}
Meie äärealad on geograafiliselt kahekordselt ääremaa positsioonis --
kaugel Eesti suurematest linnadest ning halvasti ühendatud Euroopa
keskustega.
\end{blockquote-right}
Maailma ja Euroopa võrdluses sisaldavad palju looduslikku ka meie linnad. Isegi paneellinnaosad on hõredalt hoonestatud (Oja, käesolev kogumik), neis on eluhoonete vahel rohkelt vaba ruumi. Puitlinnaosad Tallinnas ja Tartus on erakasutuses olevat maad ja rohelust silmas pidades isegi maalise või väikelinnalise iseloomuga (\protect\hyperlink{Kuxe4hrik2016}{Kährik jt 2016}). Hoogu koguvad linnaaianduse ja -linnalooduse liikumised. Siit järeldub, et väikse kasutusintensiivsusega ja loodusega põimunud linnaruumi peetakse Eestis normaalsuseks. Kuna enamikus Eesti linnades rahvastik kahaneb, on aja küsimus, millal paljudes riikides normaalseks muutunud kahaneva linna planeerimise põhimõtted (\protect\hyperlink{Huxf6rnstruxf6m2015}{Hörnström ja Perjo 2015}; \protect\hyperlink{Pallagst2017}{Pallagst jt 2017}) jõuavad meie väikelinnade, aga ka maakonna- ja regioonikeskuste planeerimisse. Seni on Eestis vaid Valga linn julgenud loobuda kasvuretoorikast ning võtta sihi reaalsusega kooskõlas olevale kahaneva linna planeerimisele (\protect\hyperlink{Tintera2019}{Tintera 2019}).
Ehkki Eesti suuremad linnad on maailma võrdluses pigem hõredad ja rohelised, on eeslinnastumine ka meil tavaline. Oluline eeslinnastumist soodustav tegur on Eesti linnade suhteliselt kehvad elamistingimused (Kährik ja Väiko, käesolev kogumik), mistõttu nüüdisaegseid eluasemeid rajatakse ja ostetakse nii linnas kui ka linnapiiri taga. Eeslinnaaladel linnapiiri taga on tagaplaanile jäänud nii ühistransport kui ka avalik ruum. Euroopa linnades on uued eeslinnaarendused valdavalt suunatud ühistranspordi liinide lähedusse. Meil on omanikukesksus olnud omalaadne vaikiv ühiskondlik kokkulepe, see on kandunud ka ruumiplaneerimisse. Meie eeslinna arendamises on seni osalenud koduomanikud ise ja väikearendajad, kellega hea koostöötahte korral on võimalik häid kohalikke ruumilahendusi välja töötada. Paljudes maailma linnades on eluasemeturul suur roll rahvusvahelistel arendajatel ja ka omavalitsuste jaoks partnerina anonüümseks jäävatel finantsinvestoritel (\protect\hyperlink{Bernt2017}{Bernt jt 2017}; \protect\hyperlink{Watt2016}{Watt ja Minton 2016}). Selleks globaalseks suundumuseks eluasemeturul peaksid tulevikus valmis olema ka meie linnaplaneerijad.
\begin{blockquote-left}
Eeslinnaaladel linnapiiri taga on tagaplaanile jäänud nii ühistransport
kui ka avalik ruum. Euroopa linnades on uued eeslinnaarendused valdavalt
suunatud ühistranspordi liinide lähedusse.
\end{blockquote-left}
Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ hajalinna ruumimudel on rahvusvahelises võrdluses pigem Eesti oma tee. Enamasti vastandatakse kirjanduses hajaarengut kompaktsele linnale, viimast peetakse ressursisäästlikumaks (\protect\hyperlink{Owen2009}{Owen ja Herlin 2009}). Põhjamaades, kus hajaasustus on samuti tavaline, on tegeldud vastavate teenusmudelitega. Leitakse näiteks, et vananev elanikkond ääremaal vajab kohandatud teenuseid, mis suure eakate osatähtsusega kohtades ei saa jääda üksnes nende omavalitsuste õlule, milles vaid eakad elavadki (\protect\hyperlink{Huxf6rnstruxf6m2015}{Hörnström ja Perjo 2015}).
Seni aga puuduvad meil seirenäitajad, millega üleriigilises planeeringus sihiks seatud hajalinna edenemist ja selle eri elemente mõõta. Rahvastikustatistika järgi toimub linnastumise (keskusregioonidesse suunduva rände) kõrval väiksema suundumusena ka vastulinnastumine (ränne suurtest linnaregioonidest väiksematesse), näiteks 2018. aastal lahkus Harjumaalt muudesse Eesti maakondadesse 5259 inimest. Suurem tõenäosus sellisteks elukohavahetusteks on küll vanemas tööeas inimestel ja eakatel, kes sageli naasevad oma kodukohta või asuvad elama suvekodusse, kuid väiksemas ulatuses (taas)avastavad maakohti ja väikelinnu ka nooremad inimesed (\protect\hyperlink{Leetmaa2015}{Leetmaa ja Väiko 2015}). Paljudel juhtudel kombineeritakse linna- ja maakodu hüvesid. Juba 2000. aastate lõpus vahetas ligikaudu 5\% Eesti elanikest sesoonselt oma elukohta (\protect\hyperlink{Silm2010}{Silm ja Ahas 2010}). Et juba mitu aastakümmet on toimunud maalt väljaränne, siis on maal kohti, kuhu alaliselt või sesoonselt minna, sageli naastakse kohtadesse, millega on varasem side. Samuti määrab maalise sihtkoha valiku koha nähtavus ja kuvand, populaarsemad on saared, rannikualad, kultuuriliselt põnevad kohad. Ehkki hajalinna ruumimudel on üleriigilise planeeringu keskmes, ei ole Eesti ühiskonnas seni selgeks räägitud, kuidas peaksid maalised väärtused, elulaad ja maastikud püsima, kui maal saaks valdavaks linnaline eluviis. Praegu puuduvad andmed, kuivõrd minnakse ääremaale üksnes sealset maalist miljööd tarbima ning kes ja kuidas (taas)loob praegu maalist elukeskkonda.
\hypertarget{kuidas-edasi}{%
\subsubsection*{Kuidas edasi?}\label{kuidas-edasi}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{Kuidas edasi?}
Üleriigilise planeeringu visioon panna Eesti elukeskkondade mitmekesisus tööle hajalinnana pole seni praktilises elus teostunud. Seni on Eesti asustussüsteemis toimunud linnastumine (koondumine suurematesse linnaregioonidesse). Maakohtade õitsenguajast ehk 1980. aastatest alates on asustussüsteemi alumised astmed tühjenenud. Neid suundumusi täielikult ümber pöörata saaks teoreetiliselt ainult väliste tegurite mõjul põllumajanduse või mõne muu maalise tegevusvaldkonna oluliseks tõusmine näiteks olukorras, kus kliimamuutus parasvöötme põllumaa hinnaliseks muudab. Seni aga on Eesti ääremaapiirkondadel ja keskustel tarvis leida oma realistlik elanikkonda ja majandustegevust stabiliseeriv nišš.
\begin{blockquote-right}
Üleriigilise planeeringu visioon panna Eesti elukeskkondade mitmekesisus
tööle hajalinnana pole seni praktilises elus teostunud.
\end{blockquote-right}
Alternatiiv on jätkuv kahanemine ka järgmistel aastakümnetel. See aga seaks kahtluse alla meie õigusruumis sügavalt juurdunud seisukoha, et inimene peab saama elada kõigis Eesti piirkondades. Eesti põhiseaduse § 34 ütleb: „Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida``. Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ on arengueesmärk „tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas``. Omavalitsustel on kohustus võimaldada laste koolitransport kõikidest kodudest. Elu kadumist ääremaalt peetakse poliitilises retoorikas riigi julgeolekuohuks. Kui ruumilise arengu suundumused töötavad veel mõne aastakümne vastupidises suunas ning keskustevõrk, millele ääremaal elamine toetub, taandub, tuleb varem või hiljem riigil endalt küsida, kas suudetakse endal hoida ülesannet tagada ühendatus ja baasteenused igas kauges külas.
Suurkeskustest kaugel asuvate piirkondade stabiilsuse saab tagada ainult keskustevõrgu hoidmise abil. Kõige olulisemateks põhiteenusteks ääremaal ja kahanevates piirkondades on haridus ja tervishoid (\protect\hyperlink{Boncinelli2015}{Boncinelli jt 2015}). Kõigis Eesti toimepiirkondades (\protect\hyperlink{Tuxf5nurist2014}{Tõnurist jt 2014} minimaalsete teenustasemete kokkuleppimiseni on tarvis jõuda harupoliitikaüleselt, et keskuseid ei nõrgendaks ühe või teise poliitikavaldkonna ülemäärane ja piirkondlikke erinevusi mittearvestav ratsionaliseerimine. Tõhusat regionaalpoliitikat ei saa ümberjagamise komponendita teha. Lähiaastatel, mil Euroopa Liidu uus 2021--2027 rahastusperiood algab, võiks senise Euroopa Liidu toetusraha regionaalselt ühetaolise jagamise kriitiliselt üle vaadata. Hea näide on KredExi eluhoonete renoveerimise toetused, mis pikka aega konkurentsipõhiselt jagatuna toetasid pigem Tallinna ja Tartu linnaregioone, kuid millega on nüüd teadlikult asutud soodustama vähem arenenud piirkondi. Lähituleviku regionaalpoliitika sihtide kujundamisel võiks arutellu tagasi tuua Euroopa Liidu eelsed Eesti regionaalpoliitika programmid ja sihtalad (vt Eesti regionaalpoliitika kontseptsioon 1994 ja Eesti regionaalarengu strateegia 1998), milles oli selgem suund vähem arenenud piirkondade toetamisele. 2000. aastate alguses oli muu hulgas lühikest aega regionaalpoliitika programmina töös ka keskustevõrgu programm.
\begin{blockquote-left}
Tõhusat regionaalpoliitikat ei saa ümberjagamise komponendita teha.
\end{blockquote-left}
Kõige olulisem regionaalse mõjuga harupoliitika valdkond on transpordi- ja muud ühendused eri piirkondade vahel. Ei piisa üksnes Eesti suurkeskuste sidumisest Euroopaga, tarvis on ka head riigisisest ühendust suuremate rahvusvaheliste transpordisõlmedega. Internet on Eestis olnud enam kui veerandsada aastat, järgmise veerandsajandiga võiksid ühenduskiirused ja digilahendused võimaldada kaugtöö ja kohalolu kombineerimist piiranguteta. Ühendatud hajalinn pakuks võimaluse osa tööst teha rongis, bussis, miks mitte ka isesõitvas autos. Tuleviku Eesti hajalinn võiks pakkuda ka valikuvõimaluse, millal olla maailmaga ühenduses ja kõigile kättesaadav ning millal end üleilmsetest võrgustikest välja lülitada.
\begin{blockquote-right}
Pärast „Eesti 100 -- hea avaliku ruumi`` konkursi linnaväljakute
lõpetamist võiks algatada võistluse „Hea avalik ruum eeslinnas``.
\end{blockquote-right}
Võib-olla muutub aja jooksul ka täieliku omanikuühiskonna eeldus eluaseme- ja planeerimisvaldkonnas. Haridus- ja töövõimalusi üle Eesti ja üle maailma on palju, omanikuasustus aga kinnistab inimesed ruumis. Täisturumajandus on Euroopa riikide eluasemeturul pigem erand ning see on ka Eestis suurendanud elamistingimuste ebavõrdsust nii linnas kui ka piirkondlikult. Vajadus on rohkematele sihtgruppidele suunatud keskuse ja ääremaa eripärasid arvestava eluasemepoliitika järele. Pärast „Eesti 100 -- hea avaliku ruumi`` konkursi linnaväljakute lõpetamist võiks algatada võistluse „Hea avalik ruum eeslinnas``. Paljud uued eeslinnaasulad on rahvaarvult juba väikelinna suurused. Hea eeslinn oleks keskuslinna linnaruumi loomulik jätk, kus liikumine ühistranspordiga, rattaga ja jalgsi on mugav, ühine väliruum hästi kujundatud ning linnalähedased loodus- ja kultuurmaastikud annavad elukohale lisaväärtuse.
\hypertarget{viidatud-allikad}{%
\subsubsection*{Viidatud allikad}\label{viidatud-allikad}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{Viidatud allikad}
Ahas R., Mark, Ü., Albre, N. 2000. Hajalinn Eesti. -- Luup, 13, 122.
Bernt, M., Colini, L., Forste, D. 2017. Privatization, financialization and state restructuring in Eastern Germany: the case of Amsudpark. -- International Journal of Urban and Regional Research, 41 (4), 555--571.
Boncinelli, F., Pagnotta, G., Riccioli, F., Casini, L. 2015. The Determinants of quality of life in rural areas from a geographic perspective: the case of Tuscany. -- Review of Urban \& Regional Development Studies, 27 (2), 104--117.
ESPON -- European Spatial Planning Observation Network 2017. Policy Brief: Shrinking Rural Regions in Europe. Towards sSart and Innovative Approaches to Regional Development Challenges in Depopulating Rural Regions.
Hörnström, L., Perjo, L. 2015. Nordic Ways of Dealing with Depopulation and Ageing in Rural and Peripheral Areas. Stockholm: Nordregio.
Kährik, A., Temelová, J., Kadarik, K., Kubeš, J. 2016. What attracts people to inner city areas? The cases of two post-socialist cities in Estonia and the Czech Republic. -- Urban Studies, 53 (2), 355--372.
Leetmaa, K., Väiko, A. 2015. Siseränne asustussüsteemi kujundajana perioodil 1989--2011. --Tammur, A. (toim.). Rahvastiku areng. Tallinn: Statistikaamet, 76--113.
Leick, B., Lang, T. 2018. Re-thinking non-core regions: planning strategies and practices beyond growth. -- European Planning Studies, 26 (2), 213--228.
Lihtmaa, L., Hess, D. B., Leetmaa, K. 2018. Intersection of the Global Climate Agenda with regional development: unequal distribution of energy efficiency-based renovaton subsidies for apartment buildings. -- Energy Policy, 119 (8), 327--338.
Marksoo, A. 1985. Rahvastiku rändest. -- Raig, I. (toim.). Maaelu: maa sotsiaalse arengu probleeme Eestis. Tallinn: Valgus, 28--34.
Miggelbrink, J., Meyer, F. 2016. Lost in complexity? Researching the role of socio-spatial ascriptions in the process of peripheraliztion. -- Lang, T., Henn, S., Ehrlich, K., Sgibnev, W. (eds.). Understanding Geographies of Polarization and Peripheralization: Perspectives from Eastern and Central Europe and Beyond. London: Palgrave Macmillan, 62--79.
Owen, S., Herlin, I. S. 2009. A sustainable development framework for a landscape of dispersed historic settlement. -- Landscape Research, 34 (1), 33--54.
Pallagst, K., Fleschurz, R., Said, S. 2017. What drives planning in a shrinking city? Tales from two German and two American cases. -- Town Planning Review, 88 (1), 15--28.
Silm, S., Ahas, R. 2010. The seasonal variability of population in Estonian municipalities. -- Environment and Planning A: Economy and Space, 42 (10), 2527−2546.
Tiit, E.-M. 2015. Eesti viimase veerandsajandi välisränne. Statistiline hinnang. -- Tammur, A. (toim.). Rahvastiku areng. Tallinn: Statistikaamet, 56--75.
Tõnurist, A., Servinski, M., Valgma, Ü. 2014. Toimepiirkondade määramine. Tallinn: Siseministeerium ja Statistikaamet.
Tintera, J. 2019. Kahanev elanikkond vajab väiksemat linnaruumi. -- Postimees 23.05.2019.
Velaga, N. R., Beecroft, M., Nelson, J. D., Corsar, D., Edwards, P. 2012. Transport poverty meets the digital divide: accessibility and connectivity in rural communities. -- Journal of Transport Geography, 21 (3), 102--112.
Watt, P., Minton, A. 2016. London's housing crisis and its activisms. City, 20 (2), 204--221.
\hypertarget{pikaajalised-maakasutuse-ja-avaliku-ruumina-tajutava-maastiku-muutused-linnas-ja-maal}{%
\subsection{Pikaajalised maakasutuse (ja avaliku ruumina tajutava maastiku) muutused linnas ja maal}\label{pikaajalised-maakasutuse-ja-avaliku-ruumina-tajutava-maastiku-muutused-linnas-ja-maal}}
\begin{authors}
\textbf{Tõnu Oja}
\end{authors}
\begin{points}
\begin{itemize}
\tightlist
\item
Linnastumise ja ääremaastumise tulemusel maastikud polariseeruvad.
\end{itemize}
\end{points}
Maakasutus ja selle tulemusena kujunenud maastikud kajastavad seda, kuidas me oma territooriumi kasutame. Maastik -- meid ümbritsev looduslik ja inimtekkeline keskkond nii, nagu me seda tajume -- on muutumises, kuid osa muutusi on pöördumatud. Seetõttu peab muutusi vajaduse korral suunama. Ajalooliselt kujunenud maastik on Eesti kultuurile omane, maastiku mitmekesisus tagab elurikkuse ning ühtlasi pakub inimestele võimalust valida elukeskkondade seast endale sobivaim.
Eesti tavade järgi kuuluvad laias mõttes avalikku ruumi nii linnalised kui ka põllumajandus- ja metsamaastikud. Omanikul on küll õigus juurdepääsu piirata, ent suur osa ruumist on avalikult kasutatav -- liigutav, nähtav, tajutav. Selles artiklis küsin, kuidas maastiku mitmekesisus Eestis pikaajaliselt muutub ning kas valikud, mis meil seni on olnud, jäävad alles ka tulevikus.
\begin{blockquote-right}
Maastik -- meid ümbritsev looduslik ja inimtekkeline keskkond nii, nagu
me seda tajume.
\end{blockquote-right}
Maakasutuse muutuste analüüsimiseks saame kasutada nii otseselt ruumiandmeid (\protect\hyperlink{CORINE}{nt CORINE maakatte andmed}) kui ka ruumikasutusega kaudselt seotud andmeid (nt Statistikaameti avalikud andmestikud). CORINE on üleeuroopaline projekt, mille käigus kaardistati eri riikide maakate. Eestis on CORINE maakate kaardistatud 1990., 2000., 2006., 2012. ja 2018. aasta seisuga, need andmed on avalikud. Maakate on maapinna elutust või elusainest kate, ka tehislikud pinnakatted, põllumajandustaimed, metsad, (pool)looduslikud alad, märgalad ja veekogud. Maakate väljendab suurel määral maakasutuse mõju maa pinna väljanägemisele -- maastikule. CORINE kaardistus on üldine ning väga detailseid maakatte muutusi jälgida ei luba. Ka erinevad Statistikaameti andmed võimaldavad saada pildi maakasutuse muutumisest, näiteks on ruumiliselt (ruutkilomeetri kaupa, linnades hektari kaupa) esitatud viimaste rahvaloenduste (2000, 2011) andmed. Teatud määral saab maakasutuse muutusi jälgida ka avaliku Eesti topograafilise andmekogu alusel, mida haldab Maa-amet. Kaitsealadega seotud maakasutuse muutusi peegeldavad Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmed. Järgnevas ongi nimetatud andmeid analüüsitud ja mõtestatud.
\hypertarget{rahvastiku-vuxe4henemine-ja-ruxe4nna-linnalistele-aladele-muxf5jutab-maastikke}{%
\subsubsection*{Rahvastiku vähenemine ja ränna linnalistele aladele mõjutab maastikke}\label{rahvastiku-vuxe4henemine-ja-ruxe4nna-linnalistele-aladele-muxf5jutab-maastikke}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{Rahvastiku vähenemine ja ränna linnalistele aladele mõjutab maastikke}
Maakasutuse muutused muudavad maastikke. Maakasutus muutub inimtegevuse ja eluviisi muutustega. Esimene huvipakkuv tegur on Eesti elanike arvu vähenemine -- 2017. aastal oli Statistikaameti andmetel Eestis peaaegu 57 000 elanikku vähem kui sajandivahetusel, vähenemine 4,1\%. Teine tegur on inimeste riigisisene ümberasumine. Siserände mõjul on elanike arv suurenenud Tallinna, Tartu ja Pärnu lähiümbruses, üle Eesti on enamikus piirkondades (\protect\hyperlink{figure111}{joonis 1.1.1}) elanike arv vähenenud.
{Joonis 1.1.1.} Elanike arvu muutus 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduste vahel (km2)
\begin{center}\includegraphics[width=0.8\linewidth]{figures/1-chapter/fig111} \end{center}
\begin{figure-comment}
{Märkus:} Sulgudes olev number legendis näitab vastavasse vahemikku
kuuluvate ruutkilomeetrite arvu.
\end{figure-comment}
\begin{imgsource}
{Allikas:} Statistikaamet 2000; 2011.
\end{imgsource}
\hypertarget{ehitatud-alade-pindala-suureneb-peamiselt-linnade-uxfcmbruses}{%
\subsubsection*{Ehitatud alade pindala suureneb peamiselt linnade ümbruses}\label{ehitatud-alade-pindala-suureneb-peamiselt-linnade-uxfcmbruses}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{Ehitatud alade pindala suureneb peamiselt linnade ümbruses}
Perioodil 2000--2006 lisandus Eestis 18,2 km2 hõredalt hoonestatud alasid (\protect\hyperlink{CORINE}{CORINE}). Peamiselt tekkisid elamualad põllumajandusmaade asemele (12,2 km2). Siinkohal on oluline rõhutada, et CORINE maakatte andmestikus on hõredalt hoonestatud enamik elamualasid (sh Mustamäe, Lasnamäe ja Annelinn), kindlasti kõik uuselamurajoonid ning tootmis- ja kaubanduslike ehitistega alad. Lisades siia kõik muud ehitatud alad, saame täisehitatud alade lisandumiseks 23 km2 (\protect\hyperlink{Oja2009}{Oja 2009}; \protect\hyperlink{Oja2014}{2014}). Perioodil 2006--2012 lisandus hõredalt hoonestatud alasid ning tööstus- või kaubandusterritooriume kumbagi veidi üle 11 km2. Sealjuures 7,5 km2 tekkis endise põllumajandusliku maa arvelt. Nii on sellel perioodil ehitatud alade lisandumine üsna sarnane eelmise kuueaastase vahemikuga.
\begin{blockquote-left}
Ehitiste aluseks ja nende lähiümbruseks muudetud põllumaid ei ole
võimalik enam endises kasutuses taastada.
\end{blockquote-left}
Perioodil 2012--2018 on ehitatud alade lisandumine mõnevõrra aeglustunud. Elamualasid lisandus 3,65 km2 ning tööstus- ja kaubandusterritooriume 5,83 km2, sellest põllumajanduslike maade arvelt 2,51 km2 elamumaid ning 4,39 km2 tööstus- ja kaubandusterritooriume. Ehitusplatside kadumine ja lisandumine aastatel 2012--2018 on enam-vähem võrdne ja poole väiksem kui eelmisel perioodil, millest võime järeldada maa täisehitamise tempo jätkumist.
Täisehitatud maade osatähtsuse kasv alates sajandi algusest ei ole küll suur --- umbes 1,3‰ maismaast -- ent erinevalt mitmest teisest muutusest pole see protsess tagasipööratav. Ehitiste aluseks ja nende lähiümbruseks muudetud põllumaid ei ole võimalik enam endises kasutuses taastada. Regionaalselt on enamik uusehituse piirkondadest koondunud Harjumaale, Tartumaale ja Pärnumaale (\protect\hyperlink{figure112}{joonis 1.1.2}). Sama näitavad Statistikaameti rahvastikuandmed (\protect\hyperlink{figure111}{vt joonis 1.1.1}).
{Joonis 1.1.2.} Uute elamualade lisandumine
\begin{imgsource}
{Allikas:} CORINE 2000; 2006; 2012; 2018.
\end{imgsource}
Statistikaameti andmed kliimaaruannetes kajastuva maismaa pindala kohta näitavad, et ajavahemikus 2000--2017 on asustusalade pindala suurenenud 138 km2 võrra -- sajandivahetuse 3287 km2 asemel oli 2017. aastal 3425 km2 asustust. Kasv on 4,2\%. See arv on enam kui kaks korda suurem, kui CORINE andmestik kajastab. CORINE miinimumkaardistusüksus on 5 hektarit, millest järeldub, et ka sellest väiksema pindalaga uusasustust on linnade ümbruses lisandunud palju.
\begin{blockquote-right}
Suur osa karjääre metsastatakse pärast nende ammendumist, ent oluline
maakasutuse muutus on see siiski, sest väärtusliku põllumaa taastamine
ammendatud karjääride asemel enamasti ei õnnestu.
\end{blockquote-right}
Lisaks kitsas tähenduses ehitatud alade suurenemisele on suurenenud ka muud tugeva inimmõjuga alad -- kõigil perioodidel on teede, raudteede, lennuväljade ja teiste sarnaste rajatistega kaetud maa suurenenud 3--4 km2 perioodi kohta. Tugeva inimmõjuga alade hulka võime lugeda ka karjäärid. Perioodil 2006--2012 lisandus karjääre 26 km2 ning karjääride kogupindala kasvas 21 km2 võrra (osa karjääridest ammendati), vahemikus 2012--2018 suurenes karjääride kogupindala 13,5 km2 võrra. Enim on karjääre lisandunud Ida-Virumaal, aga ka Harjumaal. Suur osa karjääre metsastatakse pärast nende ammendumist, ent oluline maakasutuse muutus on see siiski, sest väärtusliku põllumaa taastamine ammendatud karjääride asemel enamasti ei õnnestu.
\hypertarget{linnade-laialivalgumisega-uxfchtlustub-linna-ja-tagamaa-ruumikasutus}{%
\subsubsection*{Linnade laialivalgumisega ühtlustub linna ja tagamaa ruumikasutus}\label{linnade-laialivalgumisega-uxfchtlustub-linna-ja-tagamaa-ruumikasutus}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{Linnade laialivalgumisega ühtlustub linna ja tagamaa ruumikasutus}
Nägime eespool, et elanike arv ja ehitatud alad on kasvanud ennekõike kolme Eesti linna -- Tallinna, Tartu ja Pärnu -- ümbruses. Vaatame näitena Tartut ja selle ümbrust (\protect\hyperlink{Anni2016}{Anni ja Oja 2016}; \protect\hyperlink{Marksoo2005}{Marksoo 2005}). Tänaste suundumuste mõistmisele aitab kaasa ajalooline tagasivaade.
Muistne Tartu toimis kaua kompaktsena. Algne eikellegimaa linna ümber muutus mõisamaaks, mis 500 aasta eest hakkas piirama linna laienemist. Ometi tekkisid muistsed „eeslinnad`` -- agulid -- Tartu ümber juba 16.--17. sajandil. Linnasarase piirid määratleti esmakordselt 18. sajandil. Edaspidi lisandus linna arengut soodustavaid tegureid (ülikool, rahvakultuuri keskuseks kujunemine, raudtee ja selle mõjul tööstuse ning kaubanduse areng). Hakati tihendama kesklinna ning laiendama linna selle äärealadel. 20. sajandi alguses hakkas linn mõisatelt renditud maa arvelt laienema senistest piiridest välja. Tartu laienemisvajadusi lahendades suurt tähelepanu põllumajandusmaa väärtusele ei pööratud.
Uut hüppelist linna pindala suurenemist võimaldas mõisamaade natsionaliseerimine Eesti Vabariigi sünni järel. Aastatel 1922 ja 1923 suurenes Tartu pindala eelmiste piiridega võrreldes 150\%. Pool linnast oli esialgu küll põllumajandusmaa, täisehitatud krundid moodustasid veerandi. See suhe hakkas aga kiiresti muutuma. Järgmine pindala suurenemine oli 1962. aastal (11\%), seejärel 1977. aastal (63\%) seoses Annelinna ehitamisega. Pärast seda (kuni 2017. aastani) on Tartu administratiivpiire siin-seal ainult veidi kohendatud. Nõukogude ajal takistas linnapiiride laienemist sõjaväelennuväli Raadil ning linna ümbritsevate majandite soov põllumaad kaitsta. Nii on Tartu kasvava linna kohta tavapäraselt oma arengus korduvalt administratiivpiiridest väljunud. Näha võib tsüklilist kordumist -- märgatava suurenemise järel tiheneb ja ühtlustub linn oma piirides, nende kitsaks jäämise järel tekib võimaluse korral uus laienemine.
\begin{blockquote-left}
Linna ümbritsevate omavalitsuste üldplaneeringud on soosinud
valglinnastumist, nähes ette linnalise maakasutuse jätkumist
linnapiiride taga.
\end{blockquote-left}
Linna ümbritsevate omavalitsuste üldplaneeringud on soosinud valglinnastumist, nähes ette linnalise maakasutuse jätkumist linnapiiride taga. Endised põllumajandusmaad linna piiri lähedal on ehitatud täis elamuid, tootmishooneid jmt. Paljudes kohtades on äärelinna elamurajoonid kokku kasvanud Tartu linnaga. Koos inimestega on linna äärtesse kolinud ka teenused. Sama kinnitab Statistikaameti arvutatud linna administratiivpiiridest väljuv tiheasustusala piir (\protect\hyperlink{figure112}{joonis 1.1.2}). Laialivalgumist peegeldab ka kahe viimase rahvaloenduse (2000, 2011) rahvastikutiheduse andmete võrdlemine. Rahvastikutiheduse kasv (mis peegeldab muutusi maakasutuses) on suurem Tartu linnapiiri taga kui linnas sees.
{Joonis 1.1.3.} Rahvastikutiheduse muutus Tartus kahe rahvaloenduse (2000, 2011) vahel näitab ruumikasutuse intensiivsuse ühtlustumist linnas ja tagamaal
\begin{center}\includegraphics[width=0.8\linewidth]{figures/1-chapter/fig113} \end{center}
\begin{imgsource}
{Allikas:} Statistikaamet 2000; 2011.
\end{imgsource}
Linnapiiride laienemist mõjutab ka uute ärikeskuste tekkimine linna äärealadele või vahetult linnapiiri taha, muu hulgas linnaümbruse transporditaristu, näiteks ringtee linnaruumi nihutava mõju tõttu. Tööstus- ja tootmisalade linnaruumist välja kolimine mõjutab taristu arengut, mis omakorda hakkab mõjutama uute tõmbekeskuste teket. Sarnaseid suundumusi on Euroopas kirjeldatud alates 19. sajandist (\protect\hyperlink{Antrop2004}{Antrop 2004}). Ka need ehitatud alad lisanduvad põllumajandusmaade, harvem metsamaa asemele.
Tartus näeme varem tihedamate linnaosade sõrenemist ehk asustustiheduse vähenemist (\protect\hyperlink{figure112}{joonis 1.1.2}), samal ajal linnasiseste tõmbekeskuste suhtes hea paiknemisega sõredad linnaosad tihenevad, avaldades survet sotsiaal- ja ühiskasutusega maa ning puhke- ja virgestusalade kadumiseks. Asustustihedus linnalise ala sees ühtlustub (toimub omalaadne difusiooniprotsess). Tartu linnas ja lähiümbruses on asustamata alade hulk vähenenud nii ruutkilomeetri kui ka hektari kohta, samal ajal kui tihedaima asustusega alad (nt Annelinn, Tähtvere) on hõrenenud. Keskmised asustustiheduse näitajad on kokkuvõttes siiski kasvanud. Vähenenud on suure ja väga väikese asustustihedusega ala ning suurenenud keskmise asustustihedusega ala.
Sarnased protsessid toimuvad ka teistes Eesti suuremates linnaregioonides. Linnamudelite seisukohalt on tegemist keskuspiirkondade füüsilise laienemisega. Kasutusintensiivsuse varieeruvus aga selle piirkonna eri osades (vana keskuslinna eriilmelistes linnaosades ja uusasumites linna äärealadel) väheneb. Valglinnastumine ei puuduta ainult linna äärealasid -- maakatte ja asustustiheduse muutused näitavad, et kogu linnaline ala muutub kasutusintensiivsuselt ühtlasemaks.
\hypertarget{puxf5llumajandusmaastik-vuxe4heneb-ja-tuxfchjeneb-inimestest}{%
\subsubsection*{Põllumajandusmaastik väheneb ja tühjeneb inimestest}\label{puxf5llumajandusmaastik-vuxe4heneb-ja-tuxfchjeneb-inimestest}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{Põllumajandusmaastik väheneb ja tühjeneb inimestest}
Põllumajandusliku maa kogupindala ei ole 21. sajandil oluliselt muutunud, kõikudes 8000--9000 km2 vahel (Statistikaamet). Sama võib täheldada ka põllumaa pindala kohta, mis üsna püsivalt moodustab ⅔ põllumajandusmaast. Arvestades 1990. aastate langust, on siiski oluline pööre väikesele tõusule aastail 2003--2007. Samal ajal vähenes põllumajanduslike majapidamiste arv aastail 2001--2007 üle kahe korra (Statistikaamet).
Majapidamiste arv jätkas kahanemist ka järgneval perioodil, 2016. aastal oli see ⅔ 2007. aasta omast. Seevastu kasutuses oleva maa pindala kasvas. Põllumajandusmaa osatähtsus majapidamiste omandis olevast maast aga suurenes 65\%-lt 75\%-le. Kasutamata põllumajandusmaa osatähtsus võrreldes kasutuses olevaga kahanes üle kahe korra. Need suundumused annavad tunnistust mõningasest põllumaa väärtuse tõusust viimastel aastatel.
Ka kliimaaruandluses kajastuva maismaa pindala andmed (Statistikaamet) ütlevad, et vähenenud on nii põllumaa kui ka rohumaa pindala. Aastal 2000 oli neid vastavalt 10 566 km2 ja 2983 km2, 2017. aastaks aga on põllumaad 10 316 km2 ja rohumaid 2744 km2. See näitab, et me oleme kaotanud 250 km2 põllumaad ja 239 km2 rohumaad. Osalt on selle põhjus valglinnastumine (täisehitamine), ent veelgi suurem muutus on toimunud ääremaadel põllumaade metsa kasvamise mõjul.
Ka CORINE andmestikus on põllumajandusliku kasutusega maade eri tüübid küll märgatavalt muutunud, ent suurel määral on tegemist ühe põllumajandusliku kasutusega ala muutumisega teiseks põllumajandusliku kasutusega alaks. Siiski on põllumajandusliku maa vähenemine maakatteandmestikus märgatav.
\hypertarget{metsamaa-pindala-kasvab-kuid-vuxe4heneb-okasmetsa-pindala-ja-metsad-noorenevad}{%
\subsubsection*{Metsamaa pindala kasvab, kuid väheneb okasmetsa pindala ja metsad noorenevad}\label{metsamaa-pindala-kasvab-kuid-vuxe4heneb-okasmetsa-pindala-ja-metsad-noorenevad}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{Metsamaa pindala kasvab, kuid väheneb okasmetsa pindala ja metsad noorenevad}
Ajavahemikul 2000--2006 jätkusid maakatte muutustes eelmise sajandi viimase kümnendiga sarnased trendid. Kõige enam lisandus maakatteklassi üleminekulised metsaalad ehk raiesmikud, mis osutab metsaraie määrale. Põldude võsastumise protsess võrreldes 1990. aastatega aeglustus. Samal ajal oli 1990. aastate raietegevuse jätkumõjuna osa üleminekulisi metsaalasid kadunud. Peamiselt on need muutunud heitlehisteks ja segametsadeks. Märkimisväärselt vähe võrreldes raiega on aga lisandunud okasmetsi (\protect\hyperlink{CORINE}{CORINE}).
Muutused metsade struktuuris jätkuvad ka järgmistel perioodidel. Vahemikus 2006--2012 vähenes üleminekuliste alade (raiesmike) pindala 150 km2 võrra, sega- ja lehtmetsade kogupindala suurenes, aga okasmetsade pindala vähenes. Absoluutväärtustes väljendudes: raiuti 434 km2 metsi ja juurde tekkis 605 km2 metsi. Vahemikus 2012--2018 vähenes kõigi metsatüüpide kogupindala. Üleminekulisi alasid lisandus neli korda rohkem kui kadus, see tähendab raiesmike kogupindala suurenes 751 km2.
\begin{blockquote-right}
Metsamaa pindala on peamiselt põllumaade metsastumise tõttu
pikaajaliselt kasvanud ning muutumas on metsade struktuur.
\end{blockquote-right}
Raieintensiivsuse muutusi peegeldavad ka statistilise metsainventuuri andmed (Statistikaamet). Kui näiteks 2001. aastal raiuti kokku 880 km2 metsa, siis 2008. aastal vaid 524 km2, ent 2013. aastal taas 881 km2. Kliimaaruannetes kajastuva maismaa pindala andmed (Statistikaamet) näitavad, et metsamaa pindala on suurenenud 1,8\% võrra -- 2000. aasta 23 961 km2 asemel 2017. aastal 24 384 km2. Kliimaaruannetes kasutatav metsamaa pindala on mõnevõrra suurem Eesti metsamaa mõiste alusel hinnatud metsamaa pindalast, sest sisaldab osaliselt ka põõsastikke, puittaimestikuga kaetud sooalasid ja looduslikke rohumaid.
Kokkuvõttes on metsamaa pindala peamiselt põllumaade metsastumise tõttu pikaajaliselt mõõdukalt kasvanud ning muutumas on metsade struktuur. Okasmetsi on vähem ja metsad noorenevad. Üldiselt ei ole need muutused nii pöördumatud kui näiteks põllumaade täisehitamine. Raiutud metsa asemele tekkinud raiesmikud metsastuvad taas. Raie on küll olnud intensiivsem kui juurdekasv, aga kuni metsamaad ei muudeta millekski muuks, muutub küll ajutiselt maakate (mets → raiesmik → mets), aga säilib maakasutus (metsanduslik tulundusmaa).
\hypertarget{suund-vuxe4uxe4rtuslike-puxf5llumaade-suxe4ilitamisele-pidurdab-maastikumuutusi}{%
\subsubsection*{Suund väärtuslike põllumaade säilitamisele pidurdab maastikumuutusi}\label{suund-vuxe4uxe4rtuslike-puxf5llumaade-suxe4ilitamisele-pidurdab-maastikumuutusi}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{Suund väärtuslike põllumaade säilitamisele pidurdab maastikumuutusi}
Kõigis 2010. aastate keskel valminud maakonnaplaneeringutes on väärtusliku põllumaa kiht, nendel aladel piiratakse maakasutuse muutuste kavandamist. Näiteks sätestab Viljandi maakonnaplaneering omavalitsuste üldplaneeringute koostamise ja väärtuslike põllumajandusmaade kasutamise põhimõtteid. Eesmärk on tagada väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine. Tartumaa maakonnaplaneering nimetab väärtusliku põllumaa üldised kasutustingimused, sealhulgas tuleb see üldjuhul säilitada põllumajanduslikuks tegevuseks ning hoida harimiskõlblikuna. Väärtusliku põllumajandusmaa kasutuselevõtt mittepõllumajanduslikul otstarbel on lubatud vaid avalikes või kogukonna huvides, kui vastavaid tegevusi ei saa ellu viia muul viisil. Kuivõrd väärtuslike põllumaade kajastamine maakonnaplaneeringutes toimus Maaeluministeeriumi juhendi alusel, on põhimõtteline olukord kõigis maakonnaplaneeringutes sarnane.
Üldplaneeringute tasemel on juba ka näiteid maakonnaplaneeringu korrigeerimiseks. See on tavaline suurte keskuste ümbruses, kus surve elamuehituseks on suurem. Näiteks 2018. aasta Rae valla põhjapiirkonna põllumajandusmaade uuring leiab, et maakonnaplaneeringuga väärtuslikeks määratud põllumaad kattuvad märgatavalt valla varem kehtestatud üldplaneeringu kohaselt perspektiivseks elamualaks kavandatuga ning seetõttu on tehtud ettepanek osa väärtuslikest (tõsi, kõige vähem olulised neist) põllumaadest sellest kategooriast välja arvata.
\begin{blockquote-left}
Põllumajandusmaastiku üksluiseks ja igavaks muutumist pidurdab Euroopa
ühtsest põllumajanduspoliitikast tulenev ökoloogiliste elementide
säilitamise nõue.
\end{blockquote-left}
Menetlemisel on maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega piiratakse väärtuslike põllumaade muul otstarbel kasutamist. Väärtuslikku põllumajandusmaad, millele kavandatakse kehtestada kaitsemeetmed, on Eestis 700 000 hektarit ehk 63\% kogu põllumajandusmaast. Kuuendikul Eesti maismaast peaks säilima põllumajandusmaastik. Maakonniti varieerub väärtusliku põllumaa osakaal kogupõllumaast 84\% (Järvamaa) ja 48\% (Ida-Virumaa) vahel.
Üldistatuna tähendavad kavandatud meetmed piiranguid maakasutuse muutmisele (nii täisehitamisele kui ka metsastamisele) ja põllumassiivide lõhkumisele. Kohustus põllumaa säilimise tagamiseks pannakse maaomanikele. Põllumajandusmaastiku üksluiseks ja igavaks muutumist pidurdab Euroopa ühtsest põllumajanduspoliitikast tulenev ökoloogiliste elementide säilitamise nõue (mis lisaks toetab ka elurikkust) ning selle toetusmeetmed. Kokkuvõttes põhjustavad kavandavad muutused regulatsioonides küll jätkuvaid vaidlusi, ent väga suure tõenäosusega on tegu linnade laialivalgumist pidurdavate meetmetega.
\hypertarget{vuxe4uxe4rtuslike-maastike-kaitse-ja-kaitsealad-toetavad-maastike-konservatiivsust}{%
\subsubsection*{Väärtuslike maastike kaitse ja kaitsealad toetavad maastike konservatiivsust}\label{vuxe4uxe4rtuslike-maastike-kaitse-ja-kaitsealad-toetavad-maastike-konservatiivsust}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{Väärtuslike maastike kaitse ja kaitsealad toetavad maastike konservatiivsust}
Väärtuslikud maastikud kaardistati maakonnaplaneeringute eraldi teemaplaneeringuna juba eelmises planeerimisringis käesoleva sajandi alguses. Üle kandusid need ka viimastesse praegu kehtivatesse maakonnaplaneeringutesse. Tüüpiliste piirangutena väärtuslike maastike maakasutuse säilitamisel võib tuua taas näite Viljandi maakonnaplaneeringust. Väärtuslikule maastikualale hoonestust planeerides on eesmärk säilitada võimalikult hästi olemasolev ajalooline asustus, arvestada ajaloolist teede- ja tänavavõrku ning ehitustraditsioone. Uute ehitiste kavandamisel tuleb arvestada piirkonnale iseloomuliku traditsioonilise ehituslaadiga. Soovitakse säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid, traditsioonilisi maastikuelemente ja -struktuure. Välditakse vaateid häirivaid rajatisi.
Väärtuslike maastike planeeringukihil on ootuspäraselt märkimisväärne kattuvus ka väärtusliku põllumaa kihiga. Kokkuvõttes on aga maakonnaplaneeringud (rohelise võrgustiku, väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumaade kiht) maakasutuse muutuste ning maastiku üldilme muutumist takistav meede.
Lisaks toetavad maastike säilimist kaitsealad. Kogu Eesti maismaast on kaitse all (NATURA loodus- ja linnualadena, looduskaitsealadena, kohalike kaitsealade ja nende piiranguvöönditena, vääriselupaikadena ning üksikobjektide kaitsetsoonidena) viiendik (\protect\hyperlink{table111}{tabel 1.1.1}). Märkimisväärne osa Eesti territooriumist on aga kahe- või enamakordse kaitse all. Range kaitserežiimiga reservaatide osa sellest on siiski väike (alla 0,2\%).
{Tabel 1.1.1.} Kaitsealade osatähtsus 2019. aastal maakonna territooriumist (\%)
\textbf{TABEL 1}
\begin{itemize}
\tightlist
\item
koos Pandivere veekaitsealaga
\end{itemize}
\begin{imgsource}
{Allikas:} EELIS 2019; Maa-amet 2019.
\end{imgsource}
Võrreldes kaitsealade ja sihtotstarbega kaitsealune maa maakatastriüksuste pindala, näeme enam kui neljakordset erinevust. Eesti looduse andmekogus EELIS kajastuvad kaitsealadena ka suure territooriumiga rahvuspargid, NATURA loodus- ja linnualad ja muu taoline, mille territooriumidest suurem osa on muu sihtotstarbega ala looduskaitseliste piirangutega. Need kätkevad sageli mitmeid piiranguid, nagu näiteks maakasutuse muutmise või alade täisehitamise piirangud. Kaitsealad on maastikumuutuste suhtes konservatiivne meede, näiteks on Otepää looduspargi kaitse-eesmärk „kaitsta, säilitada, taastada {[}---{]} iseloomulikke loodus- ja pärandmaastikke``. Maastikku muutvad tegevused on lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul, ent tegelikkuses kaitse-eesmärke kahjustavat tegevust sageli siiski ei kooskõlastata.
\hypertarget{kokkuvuxf5te}{%
\subsubsection*{Kokkuvõte}\label{kokkuvuxf5te}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{Kokkuvõte}
Eestis on toimumas linnaliste alade suurenemine -- ajavahemikus 2000--2017 on asustusalade pindala suurenenud 138 km2 võrra ehk 4,2\%. Linnalise asustuse sees (linn ja sellega kokku kasvanud lähitagamaa) käib aga asutustiheduse ja ruumikasutuse intensiivsuse hajus ühtlustumine. Endised põllumajandusmaad ehitatakse täis elamuid ja tootmishooneid. Linnalise struktuuri laienemisega (teenused linnaservades, ringteed ja nende äärde tekkivad kaubanduskeskused) tekib lisasuundumus asendada põllumajandusmaad, harvem ka metsamaad ehitatud aladega.
Ühtlustumine toimub ka ääremaa põllumajandusmaastikul, kuid teisel moel. Rände- ja demograafiliste tegurite mõjul tühjeneb ääremaa inimestest. Põllumajanduslik tööhõive on vähenenud märkimisväärselt, põllumajanduslikke majapidamisi on vähem. Isegi kui haritava maa suurus ei ole pärast 1990. aastate põllumajanduse kokkuvarisemist enam vähenenud, on automatiseerimine viinud meid olukorda, kus maaharimisega ei kaasne suurt tööjõuvajadust. Kuigi metsamaastiku osa on viimastel kümnenditel kasvanud, on okasmetsade raie võrreldes koguraiega märkimisväärselt suurem. Eesti metsade vanuseline struktuur lähiajal pigem nooreneb.
Kokku oleme viimase kolme aastakümnega kaotanud 250 km2 põllumaid ja 239 km2 rohumaid. Osa sellest on täis ehitatud, veelgi suurem osa metsa kasvanud. Maastik ühtlustub asustussüsteemi eri osades -- linnade lähialadel toimub kiire endiste põllualade (ja vähemal määral metsa) täisehitamine; Eesti äärealadel aga põllu- ja karjamaade võsastumine ning tasakaalustamata metsaraie tulemusena maastik vaesub.
Maastik muutub alati. Mõnda suundumust ei ole aga võimalik tagasi pöörata. Nii ei ole tänapäeval praktiliselt ja mõistliku kiirusega tagasipööratav põllumaa kadumine. Seevastu kodumaine toit läheb järjest rohkem hinda. Viimastel kümnenditel näeme ka, et alles jäänud põllumaa on muutunud järjest hinnalisemaks. Väärtusliku põllumaa püsimine on oluline nii Eesti julgeoleku kui ka meie traditsiooniliste tegevusalade ja kultuuri säilimise seisukohalt. Samuti vähendab metsade vanusstruktuuri muutus elurikkust meie looduses. Eesti asustussüsteemi üks väärtusi on seni olnud inimese võimalus valida erinevate linnaliste ja maaliste elukeskkondade vahel. Valglinnastumise ja ääremaastumisega kaasnev ühtlustumine maastikus kitsendab valikuvõimalusi.
Tulevikku vaadates väga pöördelisi muutusi maastikku muutvates trendides ilmselt ei teki. Siiski, elanike arvu vähenemine ääremaal vähendab siserännet, rändevoogude kahanemise märgid on juba näha. Mitmed vahendid, mille kaudu maastike üksluisemaks muutumist saaks ära hoida, on Eestis juba kasutusele võetud. Väärtuslike põllumaade süsteemne säilitamine nii linna tagamaal kui ka ääremaal pidurdab valglinnastumist ja maastiku metsastumist. Meetmed väärtuslikel maastikel ja kaitsealadel toetavad maastike säilimist ning ökoloogiliste elementide väärtustamine põllumaadel nende üksluiseks muutumist. Nende meetmete mõju ilmneb tõenäoliselt lähematel kümnenditel.
\hypertarget{viidatud-allikad-1}{%
\subsubsection*{Viidatud allikad}\label{viidatud-allikad-1}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{Viidatud allikad}
Anni, K., Oja, T. 2016. Laienevate linnade piirimuudatustest haldusreformi kontekstis. -- Riigikogu Toimetised, 33, 125--140.
Antrop, M. 2004. Landscape change and the urbanization process in Europe. -- Landscape and Urban Planning, 67 (1--4), 9--26.
CORINE Land Cover -- COoRdination of INformation on the Environment. -- European Union Earth Observation Programme Copernicus Land Monitoring Service Pan-European Component.
Marksoo, A. 2005. Linnasiire. -- Pullerits, H. (koost. ja toim.), Tõnisson, U., Liim, A., Andresen, A. (toim.). Tartu: ajalugu ja kultuurilugu. Tartu: Tartu Linnamuuseum ja Ilmamaa.
Oja, T. 2009. Maakasutuse muutused (ptk 7.2). Valglinnastumine (ptk 7.3). -- Kaukver, K. (toim.). Keskkonnaülevaade 2009. Tallinn: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 115--123.
Oja, T. 2014. Maakasutuse muutused (ptk 6.1). -- Kaukver, K. (toim.). Keskkonnaülevaade 2013. Tallinn: Keskkonnaagentuur, 131--137.
\hypertarget{keskuse-uxe4uxe4remaa-luxf5he-on-eestis-viimase-30-aasta-jooksul-suxfcvenenud}{%
\subsection{Keskuse-ääremaa lõhe on Eestis viimase 30 aasta jooksul süvenenud}\label{keskuse-uxe4uxe4remaa-luxf5he-on-eestis-viimase-30-aasta-jooksul-suxfcvenenud}}
\begin{authors}
\textbf{Bianka Plüschke-Altof, Bradley Loewen ja Kadri Leetmaa}
\end{authors}
\begin{points}
\begin{itemize}
\tightlist
\item
Ääremaastumine on protsess, mille käigus majanduslikud, ühiskondlikud,
poliitilised ja kuvandiga seotud tegurid mõjutavad ebavõrdselt
sotsiaal-ruumilist arengut, tekitades ääremaid. Nende tegurite mõju
tulemusena tekib nii ülemaailmne, regionaalne kui ka kohalik
keskuse-ääremaa hierarhia, mis avaldub elanike, töökohtade ja teenuste
kaos ääremaades ja koondumises keskustesse.
\end{itemize}
\end{points}
\begin{blockquote-right}
Piirkondade konkurentsivõimele keskenduv regionaalpoliitika Eestis ja
Euroopa Liidus ei ole aidanud ääremaastumist ümber pöörata.
\end{blockquote-right}
Viimastel kümnenditel on enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides süvenenud ühiskondlik ja ruumiline ebavõrdsus (\protect\hyperlink{Lang2019}{Lang ja Görmar 2019}). Ka Eestis on piirkondlik ebavõrdsus kasvanud, mille tõttu suur osa Eesti asustussüsteemist -- varem majanduslikult ja sotsiaalselt elujõulised väikelinnad ja maapiirkonnad -- on muutunud riigisiseseks ääremaaks. Kuna enamik töökohti asub suuremates linnades, on maalt lahkumine eriti noorema põlvkonna puhul muutunud tavaliseks. Üha raskem on tagada elutähtsate teenuste võrdset kättesaadavust kogu riigis, sest ääremaade rahvastik väheneb ja vananeb ning endises mahus teenuseid paljudes kohtades enam ei vajata. Selles artiklis lähtume Eestis juurdunud käsitusest, mille kohaselt ääremaastumine tähendab väljarännet ning töökohtade ja teenuste kadu keskustest eemal olevatest piirkondadest (\protect\hyperlink{Suxe4uxe4stva-arengu-komisjon2010}{Säästva arengu komisjon 2010}), kuid rõhutame, et need objektiivsed protsessid on läbi põimunud ääremaa subjektiivse häbimärgistamisega. Lisaks arutleme, kuivõrd on Eesti ja Euroopa Liidu regionaalpoliitika aidanud keskuse-ääremaa lõhet vähendada. Kahanemisprotsesside kirjeldamiseks tugineb artikkel Statistikaameti rahvastiku- ja majandusstatistika andmetele (jooksev rahvastikustatistika, 2011. aasta rahvaloendus, regionaalse sisemajanduse koguprodukti (SKP) andmed). Regionaalpoliitika suundumuste osas toetume 2018. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud Bradley Loeweni doktoritöö tulemustele (\protect\hyperlink{Loewen2018}{Loewen 2018}; \protect\hyperlink{Loewen2019}{Loewen ja Schulz 2019}). Doktoritöö analüüsib Eesti ning teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide regionaalpoliitika arengut ning riikide regionaalpoliitika seoseid Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikaga. Subjektiivsete ääremaastumise protsesside kirjeldus tugineb 2017. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud Bianka Plüschke-Altofi doktoritöö tulemustele (\protect\hyperlink{Pluxfcschke-Altof2017}{Plüschke-Altof 2017}; \protect\hyperlink{Pluxfcschke-Altof2019}{Plüschke-Altof ja Grootens 2019}), et analüüsida Eesti maakohtade ääremaalise kuvandi teket ja sellega vastanduvaid kohalikke algatusi.
\hypertarget{uxe4uxe4remaastumine-on-iseennast-taastootev-nuxf5iaring}{%
\subsubsection*{Ääremaastumine on iseennast taastootev nõiaring}\label{uxe4uxe4remaastumine-on-iseennast-taastootev-nuxf5iaring}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{Ääremaastumine on iseennast taastootev nõiaring}
Süveneva piirkondliku ebavõrdsuse kõige selgem ilming on majandusliku ja inimkapitali koondumine Eesti suurematesse linnapiirkondadesse. See toimub enamasti maakohtade ja väikelinnade arvelt, kust need ressursid lahkuvad ja seejärel piirkondlikus arengus puuduvad. Kui Tallinna linnaregioon (Harjumaa) välja arvata, seisid kõik teised Eesti maakonnad aastatel 1995--2017 silmitsi rahvastikukaoga. Sel ajavahemikul kasvas Harjumaa elanikkond 5\%. Tartumaa olukord oli suhteliselt stabiilne (rahvastikukadu 5\%), samal ajal kui ülejäänud maakondades vähenes rahvaarv märkimisväärselt: 12--27\% (\protect\hyperlink{figure121}{joonis 1.2.1}). Peale suurematesse linnadesse elama asumise on oluline roll ka ääremaalt teistesse riikidesse suunduval väljarändel, mida lihtsustas Eesti liitumine Schengeni alaga 2004. aastal. Ka viimaste aastate Eesti positiivne välisrändesaldo, sealhulgas siit varem lahkunud inimeste tagasiränne, soosib Statistikaameti andmetel pealinnaregiooni, näiteks 2018. aastal asus 57\% Eestisse asunutest elama Harjumaale. Lisaks sellele viibivad ka ametlikult Eestisse registreeritud elanikud sageli suure osa ajast välismaal. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel töötas välismaal 3\% (Harjumaa) kuni 8\% (Pärnumaa) Eesti maakondade elanikest, kelle registreeritud elukoht asus Eestis.
{Joonis 1.2.1.} Eesti regionaalne polariseerumine: rahvastikumuutus ja sisemajanduse koguprodukti jaotumine maakonniti 1995. ja 2017. aastal
\begin{verbatim}
## [1] "KAART"
\end{verbatim}
\begin{figure-comment}
{Märkus:} Enne 1995. aastat kujundas rahvastikumuutust oluliselt
tagasipöördumine endisesse Nõukogude Liitu. Vaadeldaval ajavahemikul
suurenes SKP elaniku kohta kõigis maakondades, kuid proportsionaalselt
koondus kasv suhteliselt enam Harju- ja Tartumaale.
\end{figure-comment}
\begin{imgsource}
{Allikas:} Statistikaamet 2000; 2011.
\end{imgsource}
Rööpselt rahvastiku koondumisega aastatel 1995--2017 soosis majanduskasv Harjumaad, mille panus SKPsse suurenes 54\%-lt 64\%-le. Ka Tartumaa panus SKPsse suurenes, muude maakondade oma aga vähenes ning suurim oli langus Kirde-Eesti tööstuspiirkondades. Keskustest väljaspool on töökohti üha vähem. Tavaline on maalt linna tööl käimine. Hiljutised kvaliteetsed pendelrände andmed puuduvad, kuid juba 2007--2009 tehtud uuringu (\protect\hyperlink{Ahas2011}{Ahas jt 2011}) andmetel oli Eestis pendelrändajaid 28\% elanikkonnast (380 000 inimest).
\begin{blockquote-left}
Asustussüsteem on üha enam kaldu suuremate linnaregioonide või koguni
üksnes pealinnapiirkonna suunas.
\end{blockquote-left}
Need üldised suundumused kinnitavad, et piirkondlik ebavõrdsus on Eestis objektiivselt kasvanud (\protect\hyperlink{Annist2017}{Annist 2017}; \protect\hyperlink{Noorkuxf5iv2009}{Noorkõiv 2009}). Piirkondliku ebavõrdsuse teke on otseselt seotud rahvastiku kahanemisega ja majandustegevuse kokkukuivamisega ääremaal. Kui töökohad ja teenused koonduvad üksnes suurematesse keskustesse, siis maakohtade ja väikelinnade elanikele tähendab see töö ja muu eluks vajaliku kadumist nende elukoha lähedusest. Asustussüsteem on üha enam kaldu suuremate linnaregioonide või koguni üksnes pealinnapiirkonna suunas. Piirkondliku ebavõrdsuse suurenemine ja väljaspool keskusi asuvate piirkondade kahanemine on üldine arengusuund ka teistes Kesk- ja Ida-Euroopa maades ning mujalgi Euroopas (\protect\hyperlink{Lang2019}{Lang ja Görmar 2019}). Eesti väikelinnad ja maapiirkonnad on ääremaad lausa kahel geograafilisel tasandil -- nad asuvad kaugel Eesti peamistest keskustest ja ühtlasi väga kaugel Euroopa tuumikpiirkondadest. Seetõttu on ääremaastumise kui ühiskondlikku ja ruumilist ebavõrdsust tootva mitmekülgse ja mitmetasandilise protsessi ümberpööramine veelgi raskem.
Sarnaselt teiste Euroopa riikidega on Eestit mõjutanud sellised üleilmsed trendid nagu deindustrialiseerumine, automatiseerimine ja põllumajandussektori kahanemine (\protect\hyperlink{Raagmaa2013}{Raagmaa ja Noorkõiv 2013}). Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega kaasnes 1990. aastatel väga lühikesele ajale koondunud majanduslik vapustus. Mujal maailmas kümnendite jooksul toimunud ümberkorraldused leidsid Eestis aset vaid paari aastaga (\protect\hyperlink{Annist2017}{Annist 2017}). Töökohtade kadumine tööstus- ja põllumajandussektoris mõjutas tugevasti Kirde-Eesti tööstuspiirkondi, väikeseid monofunktsionaalseid tööstuslinnu üle Eesti ning Lõuna-Eesti põllumajanduspiirkondi (sh Viljandi-, Valga-, Võru- ja Põlvamaa, mida vaatleme allpool lähemalt). Kuna varasem tugev põllumajandus toetas ka teenusmajandust (isikuteenused, tootmisteenused, avalik haldus), tabas majanduse ümberkorraldamine põllumajanduspiirkondi eriti rängalt. Arvudes vähenes primaarsektori (peamiselt põllumajanduse) tööjõu osakaal nimetatud Lõuna-Eesti maakondades 37\%-lt 1990. aastal vaid 9\%-le 2017. aastal. Hõivatute koguarv vähenes 91 400-lt 1990. aastal 61 400-le 2017. aastal, primaarsektoris 33 600-lt 5600-le. Samal ajavahemikul vähenes tööhõive veel rohkem ainult Ida-Virumaal (üle 50\%). Uusi töökohti on loodud teenindussektoris, eeskätt maaturismi valdkonnas (\protect\hyperlink{Raagmaa2013}{Raagmaa ja Noorkõiv 2013}), mida toetab suvehooajal maal elamise tendents (\protect\hyperlink{Ahas2011}{hinnanguliselt 5\% Eesti elanikest -- Ahas jt 2011}). Seni ei ole aga uued töökohad korvanud põllumajandushõive vähenemist.
\begin{blockquote-right}
Majanduse ümberkorraldumine ning uued elukorralduslikud ja pendelrände
mustrid toetavad rahvastiku vähenemise nõiaringi, viies oluliste avalike
teenuste (nt koolide) kadumiseni, mis omakorda süvendab kahanemist.
\end{blockquote-right}
Ehkki põllumajanduses toimusid peamised hõivemuutused juba 1990. aastatel, ei ole hõive vähenemine siiani peatunud. Lõuna-Eesti nelja maakonna koguhõive on püsinud stabiilsena alates 2000. aastate algusest (63 000 töötajat 2001. aastal), kuid elukoha lähedal on vähem töökohti, mistõttu on kasvanud tööalane pendelränne (\protect\hyperlink{figure122}{joonis 1.2.2}). Kui 2000. aastal töötas enamik Lõuna-Eesti maakondade töötavast elanikkonnast oma kodumaakonnas ja mujal töötati harva, siis 2011. aastaks töötas nende maakondade elanikest 23\% väljaspool maakonda ja 7\% väljaspool Eestit. Hargmaise rände puhul, mil aeg-ajalt viibitakse kodunt eemal tööl, kuid seos elukohaga jääb alles, on eestimaalastele kõige olulisem sihtpunkt Soome (\protect\hyperlink{Annist2017}{Annist 2017}; \protect\hyperlink{Anniste2017}{Anniste jt 2017}). See tähendab, et paljud pendelrändajad viibivad kodupiirkonnas ainult nädalavahetustel või veelgi harvem, mistõttu pikemas perspektiivis võivad ka nende pered sealt lahkuda. Majanduse ümberkorraldumine ning uued elukorralduslikud ja pendelrände mustrid toetavad rahvastiku vähenemise nõiaringi, viies oluliste avalike teenuste (nt koolide) kadumiseni, mis omakorda süvendab kahanemist.
{Joonis 1.2.2.} Viljandi-, Valga-, Võru- ja Põlvamaa elanike töökohtade paiknemine elukohamaakonnas, mujal Eestis või väljaspool Eestit 2000. ja 2011. aastal
\begin{center}\includegraphics[width=0.8\linewidth]{EIA_2019_digi_files/figure-latex/figure122-1} \end{center}
\begin{imgsource}
{Allikas:} Statistikaameti 2000 a ja 2011 a rahvaloendused.
\end{imgsource}
\hypertarget{maapiirkondade-ja-vuxe4ikelinnade-huxe4bimuxe4rgistamine-suxfcvendab-uxe4uxe4remaastumist}{%
\subsubsection*{Maapiirkondade ja väikelinnade häbimärgistamine süvendab ääremaastumist}\label{maapiirkondade-ja-vuxe4ikelinnade-huxe4bimuxe4rgistamine-suxfcvendab-uxe4uxe4remaastumist}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{Maapiirkondade ja väikelinnade häbimärgistamine süvendab ääremaastumist}
Inimkapitali kaoga seotud objektiivsete näitajate kõrval lisandub ääremaastumisele subjektiivne mõõde. Eesti maapiirkondade ja väikelinnade sotsialismiajajärgse rahvastikukaoga käsikäes halvenes maapiirkondade kuvand, mis on Eestis ajalooliselt olnud väga positiivne, olles näiteks seotud talumaastiku ja maaelu kui rahvusliku identiteedi osaga (\protect\hyperlink{Nugin2014}{Nugin 2014}). Koos piirkondliku ebavõrdsuse süvenemise, põllumajanduse kahanemise ja linnapiirkondade kiire kasvuga muutub ka maaelu tähendus. Praegu seostuvad maapiirkonnad ja väikelinnad vähem põllumajandusega ning enam puhkemajanduse ja turismiga (\protect\hyperlink{Raagmaa2013}{Raagmaa ja Noorkõiv 2013}). Kuigi turistide ja maakodu ostjate ligimeelitamiseks tõstavad kohalikud otsustajad ja turundajad idüllilise maaelu ja looduse positiivset kuvandit esile, valitseb avalikus aruteluruumis tendents samastada maapiirkondi ja väikelinnu negatiivse ääremaaks olemisega.
Kuna ääremaa mõiste ei ole avalikus aruteluruumis neutraalse tähendusega, vaid seostub enamasti puuduste ja probleemidega, on ääremaakuvand Eesti maapiirkondadele potentsiaalselt häbimärgistav, mõjutades inimeste otsust neid paiku külastada, sinna investeerida või elama asuda, seeläbi ühtlasi süvendades ka objektiivset ääremaastumist (\protect\hyperlink{Pluxfcschke-Altof2017}{Plüschke-Altof 2017}). Seepärast on oluline mõista, kuidas tekivad kohakuvandid või -hinnangud. Kriitiliste ühiskonnateemade aruteluplatvorme on palju, alates poliitikast ja turundusest kuni teadus- ja populaarkirjanduseni. Oluline roll avaliku arutelu laiema publiku ette viimisel on aga meediakanalitel, sealhulgas ka mõjukatel Eesti ajalehtedel, näiteks Postimehel, Eesti Päevalehel ja Maalehel. Nendes ajalehtedes 2011--2015 avaldatud arvamusartiklite põhjal tehtud meediaanalüüsis uuriti täpsemalt, kes ja kuidas Eesti trükimeedias maakohtade ääremaalist kuvandit loob. Lisaks viidi läbi 12 süvaintervjuud mõjukate arvamusliidrite ja toimetajatega (\protect\hyperlink{Pluxfcschke-Altof2017}{samas}).
\begin{blockquote-left}
Väljendades oma nägemust maakohtade ja -elu iseloomust, ääremaastumise
protsessist või Eesti regionaalpoliitikast, loovad arvamusliidrid
kuvandi, mis levib Eesti ühiskonnas laiemalt.
\end{blockquote-left}
Küsimus, kellel on Eesti trükimeedias kui ühes osas avalikust aruteluruumist sõnaõigus ja keda kuulatakse, on demokraatlikus riigis tähtis. Isegi kui kuvand on loodud meie kõikide poolt, on ühiskonna arvamuseliidil oluline roll maakuvandi tekkimisel. Eestlastele tuntud maaelukuvandi kujundajateks võib näiteks nimetada kirjanik A. H. Tammsaaret või Eesti Vabariigi presidenti Lennart Merd. Väljendades oma nägemust maakohtade ja -elu iseloomust, ääremaastumise protsessist või Eesti regionaalpoliitikast, loovad arvamusliidrid kuvandi, mis levib Eesti ühiskonnas laiemalt. Uuringud (\protect\hyperlink{Pluxfcschke-Altof2017}{Plüschke-Altof 2017}) selgitavad, et arvamusartiklite autorid on peamiselt ajakirjanikud, teadlased, poliitikud ja kultuuriinimesed, kes esindavad linlikke institutsioone, nagu meediaväljaanded, riigiasutused, ülikoolid või kultuuriasutused (\protect\hyperlink{figure123}{86\% arvamusartiklite autoritest -- joonis 1.2.3}). Kuigi linlike institutsioonide esindamine ei tähenda ilmtingimata linnas elamist (eriti arvestades ka hooajalise maaelanikutega), kinnitab analüüs siiski, et kõige vähem võtavad arvamusartiklites sõna just maapiirkondade ettevõtjad, kohalikud lugejad ja huviühingute esindajad (ca 10\% arvamusartiklite autoritest). See tähendab et just maapiirkondade ja väikelinnade esindajad paistavad olevat vähem kaasatud arutellu mahajäänud ääremaade üle.
{Joonis 1.2.3.} Kes kujundavad maapiirkondade kuvandit Eesti trükimeedias?
\begin{figure}
{\centering \includegraphics[width=0.8\linewidth]{EIA_2019_digi_files/figure-latex/joonis123-1}
}
\end{figure}
\begin{figure-comment}
{Märkus:} Arvutused põhinevad 296 arvamusartiklil, mis avaldati
ajalehtedes Postimees, Eesti Päe- valeht ja Maaleht perioodil
2011--2015. Arvamusliidriks selles analüüsis loeti artikli autorid ja
kaas- autorid, vastutavad ajakirjanikud ja toimetajad.
\end{figure-comment}
\begin{imgsource}
{Allikas:} Plüschke-Altof 2017.
\end{imgsource}
Küsimuses, kuidas ääremaalist kuvandit luuakse, näitab analüüs (\protect\hyperlink{figure124}{joonis 1.2.4}), et arvamusartiklites seostatakse sõna „ääremaa`` enamasti just maapiirkondadega (52\% juhtudest), viidates konkreetsetele maakohtadele või -piirkondadele üldiselt, jättes konkreetsed kohad nimetamata (nt „kauge metsaküla``). Osati (7,3\%) kirjeldatakse ääremaana ka kogu Eestit väljaspool Tallinna ja selle ümbrust, mis peegeldab taas piirkondlikku koondumist. Harvem kui maakohtade kontekstis (42\%) käsitletakse ääremaad ülemaailmses või Euroopa Liidu kontekstis (nt Eesti puudulik lennuühendus, majanduslik sõltuvus EList, Eesti poliitiline roll maailmas). Üksikutel juhtudel kõneldakse ka linnalisest ääremaast (nt probleemsed linnaosad või linna äärealad, 3\%). Maapiirkondade samastamine ääremaaga võib olla nendele häbimärk seetõttu, et ääremaad ei kirjeldata neutraalselt, vaid majanduslikult mahajäänu, geograafiliselt kauge, poliitiliselt sõltuva, institutsiooniliselt nõrga ja tuntavate sotsiaalsete probleemidega kohana, mis asub maal. Mõnel juhul võimendab maapiirkondade -- või õieti mittelinnaliste piirkondade -- ääremaakuvandit ka narratiiv, mis rõhutab ääremaa kogukondade enda vastutust kohaliku arengu (ja ühtlasi mahajäämuse) eest või kujutab neid omal süül läbikukkumise näidetena. Ajalehtede arvamusartiklites viidatakse näiteks kohalikule „kolhoosimentaliteedile`` või ebamõistlikule vastuseisule „tänapäevase`` arengu suhtes. Seega maapiirkondi mitte ainult ei seostata negatiivse ääremaisusega, vaid pannakse neile ka vastutus, jättes mulje, et „maal pole midagi head``. Kordamise kaudu muutub seos lugejaskonna ja laiema üldsuse silmis iseenesestmõistetavaks.
{Joonis 1.2.4.} Mis kohti kirjeldatakse Eesti trükimeedias kui ääremaad?
\begin{center}\includegraphics[width=1\linewidth]{EIA_2019_digi_files/figure-latex/figure124-1} \end{center}
\begin{verbatim}
## NULL
\end{verbatim}
\begin{figure-comment}
{Märkus:} Arvutused põhinevad 296 arvamusartiklil, mis avaldati
ajalehtedes Postimees, Eesti Päevaleht ja Maaleht perioodil 2011--2015.
\end{figure-comment}
\begin{imgsource}
{Allikas:} Plüschke-Altof 2017.
\end{imgsource}
Olgugi et arvamusartiklite meediaanalüüsis domineerib maapiirkondade negatiivne ääremaakuvand, on olemas ka vastupidine mõttemall, mida väljendavad eelkõige maapiirkondade esindajad (ettevõtjad, kohalikud poliitikud, huviühingute esindajad jt) ja mis toetub maaelu positiivsetele tähendustele. Seda mõttemustrit peegeldavad arvamusartiklid, mis kirjeldavad maapiirkondi Eesti rahva hällina ühes pärandkultuuri ja puhta loodusega või keskenduvad maaelu arengueeldustele näiteks turismi või mahepõllumajandusliku toidutootmise vallas. Selliste artiklite autorid esitavad omasüülise läbikukkumise kuvandile vastukaaluks aktiivse toimetuleku parimaid näiteid või rõhutavad vastutuse piire kohaliku tasemel (nt omavalitsuste piiratud tulubaas, maakohtade ettevõtjate lisaprobleemid). Tuuakse välja, et kohalik areng sõltub kõrgemal võimutasandil toimuvast ning ääremaale pööratakse praeguses Eesti neoliberaalses regionaalpoliitikas liialt vähe tähelepanu. See vastupidine mõttekäik on maapiirkondade kui omasüüliste ebaõnnestujate kujundiga võrreldes siiski tagaplaanil ja oli vaadeldud perioodil ennekõike esindatud Maalehes.
\hypertarget{konkurentsivuxf5imele-keskenduv-regionaalpoliitika-ei-ole-uxe4uxe4remaastumist-vuxe4hendanud}{%
\subsubsection*{Konkurentsivõimele keskenduv regionaalpoliitika ei ole ääremaastumist vähendanud}\label{konkurentsivuxf5imele-keskenduv-regionaalpoliitika-ei-ole-uxe4uxe4remaastumist-vuxe4hendanud}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{Konkurentsivõimele keskenduv regionaalpoliitika ei ole ääremaastumist vähendanud}
Järgnevalt keskendume küsimusele, kas ja kuivõrd on olnud võimalik omavahel põimunud objektiivseid ja subjektiivseid ääremaastumise protsesse ümber pöörata või leevendada regionaalpoliitika abil või kohaliku tasandi strateegiatega. Analüüs (\protect\hyperlink{Loewen2018}{Loewen 2018}) Euroopa Liidu regionaalpoliitika kujundamise kohta, mis põhineb 19 ekspertintervjuul ja poliitikadokumentide analüüsil, näitab, et võrreldes Euroopa Liidu regionaalpoliitika rakendamisega teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, on Eestis rakendatud ruumilise ebavõrdsuse suhtes „pimedat`` (nn kohaneutraalset) ja peamiselt kohtade konkurentsivõimele keskenduvat regionaalpoliitikat, mis on olnud küll edukas Eesti üldise majanduskasvu toetamiseks, aga ei ole vähendanud Eesti-sisest piirkondlikku ebavõrdsust.
\begin{blockquote-left}
Kohaneutraalsus (ingl \emph{spatial blindness} -- kohapimedus)
regionaalpoliitika kujundamisel tähendab, et sarnaste eesmärkide ja
põhimõtetega regionaalpoliitikat rakendatakse kõigi piirkondade puhul,
isegi kui piirkondlik ebavõrdsus ise mõjutab seda, kuidas kohad suudavad
seda poliitikat rakendada.
\end{blockquote-left}
Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikas nihkus 2000. aastatel rõhk heaolu jaotavalt lähenemisviisilt konkurentsivõimel ja innovatsioonil põhinevale poliitikale. See muutus langes ajaliselt kokku uutes liikmesriikides, sh Eestis, institutsioonide ülesehitamise ja uute poliitikapõhimõtete kujundamisega. Kuigi esimesed regionaalpoliitika põhimõtted pandi Eestis paika juba 1994. aastal regionaalpoliitika kontseptsiooniga ning 1996. aastal määratleti programmid ja sihtalad (ääremaade, külaliikumise, saarte piirialade, monofunktsionaalsete asulate, Ida-Virumaa, Setomaa ja Kagu-Eesti programmid), ei olnud nende rakendamiseks tookord riigil piisavalt raha. 2000. aastateks, kui päevakorral oli Euroopa Liiduga liitumine, oli kujunenud ootus, et Euroopa Liidu vahendite lisandumisega on lõpuks olemas võimalused teha lisainvesteeringuid kogu riigi majandusarengu toetamiseks ja regioonide järeleaitamiseks. Euroopa Liidu toetuste osalusel ongi välisrahastus Eesti eri valdkondade poliitikameetmete rakendamisel olnud enneolematult suur, kuid ometi pole see olnud piisav, et riigisisest piirkondlikku ebavõrdsust leevendada. Ligikaudu samal ajal, kui Eestist sai 2004. aastal Euroopa Liidu liige, asuti kogu Euroopas ühtekuuluvuspoliitika eesmärke rakendama pigem tsentraalselt ja kohaneutraalselt. Selline regionaalpoliitika kaldub olema ülalt-alla lähenemine, mis Eesti puhul tähendab keskvalitsuse suurt rolli.
Kohatundliku lähenemise (vastand kohaneutraalsusele) asemel, mis võtaks regionaalpoliitika kujundamisel ja rakendamisel arvesse Eesti-siseseid piirkondlikke erinevusi, käsitles Euroopa Komisjon Eestit alates 2004. aastast tervikregioonina, pööramata tähelepanu Eesti piirkondade arengu iseärasustele. Sama riigi sihtregioonideks jagamise põhimõtet kasutati teistes Balti riikides, aga mitte näiteks Sloveenias, kus piirkondlikud erinevused on ühed väiksemad Euroopas. Selline lähenemine võimaldas ajada riigi kui terviku majanduskasvule suunatud tsentraalset regionaalpoliitikat (\protect\hyperlink{Loewen2018}{Loewen 2018}), milles Eesti on võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja eriti sotsialismijärgsete riikidega olnud edukas (\protect\hyperlink{Euroopa-Komisjon2017}{Euroopa Komisjon 2017}). Riigi kui terviku eduloo taga peitub aga märkimisväärne ebavõrdsus piirkondade vahel. Ühtekuuluvuspoliitika keskendub ka praegusel finantsperioodil piirkondlikule konkurentsivõimele ja innovatsioonile, see aga on soodne olukord tugevatele linnaregioonidele (\protect\hyperlink{Loewen2019}{Loewen ja Schulz 2019}). Eestis tähendab see ennekõike pealinnaregiooni, vähemal määral ka Tartu piirkonda. Nii on praegune ühtekuuluvuspoliitika mõningases vastuolus traditsioonilise ühtekuuluvuse käsitusega ning võib keskuse-ääremaa lõhe leevendamise asemel seda hoopis süvendada.
Pärast 15 aasta pikkust kogemust Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikaga Eestis tuleks küsida, kas kohaneutraalse lähenemisega tasub jätkata. Olukord on mõnevõrra irooniline, sest just tänu riigi kui terviku edule senistel rahastusperioodidel võib Eesti järgmiseks perioodiks (2021--2027) muutuda Euroopa Liidu klassifikatsioonis vähem arenenud piirkonnast enam arenenud piirkonnaks. See staatus vähendab suure tõenäosusega järgmisel perioodil saadavat Euroopa Liidu toetust. Vähenenud investeeringute korral muutub üha olulisemaks, et eri poliitikavaldkondade sihid oleksid süsteemselt läbi mõeldud ka piirkondliku ebavõrdsuse vähendamise kontekstis.
\hypertarget{uxe4uxe4remaastaatus-ja--kuvand-piiravad-koha-konkurentsivuxf5ime-kasvu}{%
\subsubsection*{Ääremaastaatus ja -kuvand piiravad koha konkurentsivõime kasvu}\label{uxe4uxe4remaastaatus-ja--kuvand-piiravad-koha-konkurentsivuxf5ime-kasvu}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{Ääremaastaatus ja -kuvand piiravad koha konkurentsivõime kasvu}
Ääremaastumise objektiivsete ja subjektiivsete protsesside taustal, mida Euroopa Liidu regionaalpoliitika rakendamine Eestis pole oluliselt vähendanud, on paljud Eesti maapiirkonnad ja väikelinnad olnud ise aktiivsed ja püüdnud leida uusi võimalusi kohaliku arengu edendamiseks. Sealhulgas on kasutatud koha mainekujundust kui vastustrateegiat negatiivse ääremaalise kuvandi tekkele. Alates 2000. aastate algusest on Euroopa Liidu rahastamiskavadest (nt LEADERi programm) muude meetmete seas toetatud maapiirkondade majanduse mitmekesistamist, millest üks osa on ka mainekujunduse strateegiaid. Kohalikes arengukavades peab enamik Eesti valdasid (2018. aastal 83\%) mainekujundust üheks oma arengustrateegiaks, sealhulgas mainekujundusürituste korraldamist, omavalitsuse kuvandi jälgimist ja aktiivset kohaturundust ehk sihipärast kohakuvandi kujundamist. Lisaks tuntud meediaprogrammidele (nt Kuku raadio „Maatund``, ETV „Maahommik``, Vikerraadio murdekeelsed uudised), on ääremaa piirkondadest välja pakutud ka mitmeid maaelu positiivseid külgi esile tõstvaid ja laiemale Eesti avalikkusele suunatud algatusi, teiste seas näiteks „Maale elama`` ja „Tule maale``.
Maaelu edendamine ääremaastumise ohjamiseks: maapiirkondade mainekujunduse algatused
„Maale elama`` ja „Tule maale`` algatused sündisid 2012. aastal veendumusest, et on aeg hakata süstemaatiliselt mõtlema maapiirkondade kuvandile. Ehkki liikumiste eestvedajad Ivika Nõgel („Maale elama``) ja Tiit Niilo („Tule maale``) ei teadnud enne tegutsema asumist otseselt teineteise ideest, ajendas mõlemat sama mõte: maapiirkondade elu tuleb edendada, et peatada elanikkonna ja teenuste kadumine. Algatused tegutsevad kahel suunal, esiteks aidatakse maale elama asumisest huvitatuid. Teiseks reklaamitakse ja turundatakse maakohti laiemale Eesti avalikkusele, näiteks korraldades laatasid.
{Joonis 1.2.5.} „Maale elama`` ja „Tule maale`` logod
\begin{center}\includegraphics[width=1\linewidth]{figures/1-chapter/fig125} \end{center}
\begin{imgsource}
{Allikas:} „Maale elama`` koduleht 2019; „Tule maale`` koduleht 2019.
\end{imgsource}
Katseid parandada piirkondade konkurentsivõimet mainekujunduse abil pärsib aga seesama ääremaastaatus ja -kuvand, millest maapiirkonnad püüavad vabaneda, nagu viitavad Kihnu saarel, Järvamaal, Mulgimaal ja Setomaal tehtud uuringud (\protect\hyperlink{Grootens2018}{Grootens 2018}; \protect\hyperlink{Pluxfcschke-Altof2017}{Plüschke-Altof 2017}; \protect\hyperlink{Pluxfcschke-Altof2019}{Plüschke-Altof ja Grootens 2019}). Kohalike otsustajate ja elanikega läbi viidud uuringus eristati 66 süvaintervjuu alusel kolme peamist mainekujunduse võtet, mida kasutatakse Eesti ääremaadel:
\begin{enumerate}
\def\labelenumi{\arabic{enumi})}
\item
kuvandi ümberpööramine,
\item
enese (strateegiline) ääremaastamine,
\item
nähtavusele püüdlemine.
\end{enumerate}
Need ei ole alati teadlikud strateegiad, sest kuvandeid loovad nii sihilikult kui ka alateadlikult paljud osapooled. Sellegipoolest mõjutavad nimetatud mainekujunduse võtted piirkonna tajumist nii seest- kui ka väljastpoolt ning seeläbi ka tehtavaid rände- ja investeerimisotsuseid.
Kuvandi ümberpööramisel kasutatakse ääremaisust „trumpkaardina`` (\protect\hyperlink{Grootens2018}{Grootens 2018}). Nii väidavad kohalikud otsustajad näiteks Kihnus ja Setomaal, et just ääremaastaatus on võimaldanud neil maaelu idülli ja kultuurilist pärandit säilitada. Tavapärane linn-maa-hierarhia pööratakse pea peale, rõhutades maaelu positiivseid ja linnaelu negatiivseid külgi, näiteks iseloomustades linnaelu sõnadega „kuritegevus, narkomaania, liiklus ja muu selline jama'' (intervjueeritud võtmeisik Setomaal). Kuvandi ümberpööramise pooldajad on tihti väga teadlikud kohakuvandi tähtsusest: „Asi ei ole niivõrd geograafilises asukohas, vaid selles, kus me inimeste mõtlemises paikneme`` (intervjueeritud võtmeisik Mulgimaal). Enese strateegilise ääremaastamise puhul ei püüta ääremaakuvandit vältida, vastupidi, seda kasutatakse ära, sealjuures rõhutades kohalike võimaluste piiratust ääremaastumise ohjamisel ning eeldades, et ääremaad tulebki toetada. Küsitakse kriitiliselt, kuidas peaks omavalitsus suurendama piirkonna konkurentsivõimet väga piiratud kohalike ressurssidega olukorras, kus „elatakse peost suhu`` (intervjueeritud kohalik elanik Mulgimaal). Kui aga ääremaaks olemist kogetakse, nagu koht oleks nii-öelda valge laik kaardil (\protect\hyperlink{Grootens2018}{Grootens 2018}), on peamine eesmärk saada nähtavamaks ehk „olla suurel pildil ja suures plaanis`` (intervjueeritud võtmeisik Järvamaal).
Hoolimata neist püüdlustest pärsib ääremaastumine ise maapiirkondade võimalust mainekujunduse abil konkurentsivõimet suurendada. Kuigi kuvandi ümberpööramine ja nähtavusele püüdlemine on sisuliselt kooskõlas konkurentsivõimet tugevdava kohaturunduse ideega, nõuab nende edukas rakendamine kultuurilisi, poliitilisi, majanduslikke ja inimressursse, mis ääremaapiirkondades sageli puuduvad. Piiranguid seavad koha ääremaastaatusest tulenevad objektiivsed tegurid, nagu näiteks rahapuudus, vähe inimesi või sidemete puudumine mõjukate ajakirjanike ja riigi tasandi otsustajatega. Peale selle on oht püsivaid kohalikke probleeme pisendada ja neist üle libiseda või luua õõnes kuvand, mis ei põhine tegelikul kohalikul olukorral; samuti võib juhtuda, et mainekujunduses keskendutakse kõiki maapiirkondi iseloomustavatele liialt üldistele omadustele (\protect\hyperlink{Grootens2018}{Grootens 2018}; \protect\hyperlink{Pluxfcschke-Altof2017}{Plüschke-Altof 2017}). Nii ei jää paljudel maapiirkondadel ja väikelinnadel muud üle, kui valida enese ääremaastamise strateegia. Ehkki see lähenemine kuvandikasutusele võimaldab avatult tegeleda kohalike probleemidega ning nõuda rohkem ümberjaotamisele suunatud regionaalpoliitikat, võib see muutuda häbimärgistava toime tõttu koormaks kohalikule arengule.
\hypertarget{kokkuvuxf5te-1}{%
\subsubsection*{Kokkuvõte}\label{kokkuvuxf5te-1}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{Kokkuvõte}
Kui nõukogude aja lõpu põllumajanduse õitseng soosis maaelu, siis järgnevad kolm kümnendit on suundumus olnud vastupidine. Ehkki suure löögi ääremaa piirkondadele andis sotsialismiaja majanduse kokkuvarisemine, on ääremaa võimalused ümbermõtestamisel praegu kogu Euroopas (\protect\hyperlink{Lang2019}{Lang ja Görmar 2019}). Eesti praeguse ääremaa majanduslikku olukorda ei saa ühegi toetusmeetmega kiiresti pöörata seisu, kus oldi 1980. aastate lõpus. Rääkida saab aga ääremaastumise ja ääremaastamise peatamisest -- uuest majandusliku ja rahvastiku arengu tasakaalust maakohtades ja väikelinnades ning võimalustest praegustele aktiivsetele kogukondadele.
Eestis on kahanemine haaranud maakonnakeskused ning isegi tugevamad regioonikeskused. Võime öelda, et objektiivne ääremaastumine, riigi kiire majanduskasvu hüvedest kõrvalejäämine, on peaaegu kogu Eesti probleem. Siinses artiklis viidatud kohakuvandi analüüsid tõid aga ilmekalt välja tõsiasja, et ääremaad Eesti inimeste mõttemaailmades luuakse ülalt alla -- pealinnast ääremaa ning eliidi poolt vähem edukate tavakodanike suunas. Ääremaa negatiivset kuvandit saab leevendada üksnes siis, kui kohakuvandi loomises ja arutelus pealinnast kaugemal asuvate maapiirkondade ja väikelinnade arengu üle osalevad rohkem neis kohtades elavad inimesed ise.
Konkurentsivõimel põhinev lähenemine Euroopa ja Eesti regionaalpoliitikas ei ole aidanud Eesti piirkondade ebaühtlast arengut peatada. Ääremaade väiksemate ressursside tõttu on nendel piirkondadel raske riigi majanduse tuumikpiirkondadega võistelda ka konkurentsis Euroopa Liidu toetuste saamisel. Eesti on Euroopa Liidu rahastuse kasutamisel seni olnud terviklik, justkui ühetaolise arenguga sihtala. See eeldus ei ole võimaldanud Euroopa toetusrahadega sihipäraselt toetada riigi vähem arenenud piirkondi. Tõenäoliselt muutub Eesti staatus Euroopa liidu ühtekuuluvuspoliitikas üsna pea -- Eestit ei loeta enam Euroopa vähem arenenud piirkonnaks, projektide omaosalusmäär hakkab olema suurem, eeldatavasti väheneb kogu Euroopa toetusrahade maht. See olukord tekitab võimaluse ja vajaduse aru pidada, millistest vahenditest ääremaastumisse sekkumine peaks tulevikus toimuma, mis võimalused on väheneva välisraha sihipärasemaks suunamiseks ääremaale ning kas riigi tulevane regionaalpoliitika rahastusmudel suudab olla senisest kohatundlikum.
\hypertarget{tuxe4nusuxf5nad}{%
\subsubsection*{\texorpdfstring{\emph{Tänusõnad}}{Tänusõnad}}\label{tuxe4nusuxf5nad}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{\emph{Tänusõnad}}
\emph{Uurimistöö, mille tulemusi siin artiklis esitatakse, viidi läbi RegPol2 projekti „Sotsiaal-majanduslik ja poliitiline lahendus regionaalsele polariseerumisele Kesk- ja Ida-Euroopas`` raames. Projekti juhtis Leibnizi Regionaalgeograafia Instituut Leipzigis ja rahastas Euroopa Liidu seitsmenda raamprogrammi Marie Curie nimelise meetme eriprogamm Inimesed (FP7/2007-2013/, EL teadusuuringute rakendusameti grandileping nr 607022).}
\hypertarget{viidatud-allikad-2}{%
\subsubsection*{Viidatud allikad}\label{viidatud-allikad-2}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{Viidatud allikad}
Ahas, R., Silm, S., Aasa, A., Leetmaa, K., Saluveer, E., Tiru, M. 2011. Pendelrändest Eestis. Mobiilpositsioneerimise andmestikul põhinev analüüs. -- Narusk, E. (toim.). 2011 Eesti piirkondlik areng. Tallinn: Statistikaamet, 185--196.
Annist, A. 2017. Maaelu muutuv tähendus ja väljaränne. -- Tammaru, T. (toim.). Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. Eesti rändeajastul. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu, 247--254.
Anniste, K., Pukkonen, L., Paas, T. 2017. Towards incomplete migration: Estonian migration to Finland. -- Trames, 21 (71/66), 97--114.
Euroopa Komisjon 2017. Minu piirkond, minu Euroopa, meie tulevik: majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlev seitsmes aruanne. Brüssel: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus.
Grootens, M. 2018. Leading places on the map. Opening up leadership practices in two Estonian peripheral places. -- Halduskultuur -- Administrative Culture, 18 (2), 203--221.
Lang, T., Görmar, F. (eds.) 2019. Regional and Local Development in Times of Polarisation. Singapur: Palgrave Macmillan.
Loewen, B. 2018. Towards Territorial Cohesion? Path Dependence and Path Innovation of Regional Policy in Central and Eastern Europe. PhD-thesis. Tartu: University of Tartu Press.
Loewen, B., Schulz, S. 2019. Questioning the Convergence of Cohesion and Innovation Policies in Central and Eastern Europe. -- Lang, T., Görmar, F. (eds.). Regional and Local Development in Times of Polarisation. Singapur: Palgrave Macmillan, 121--148.
Noorkõiv, R. (toim.) 2009. Regionaalne areng ja elukeskkond. -- Lauristin, M. (toim.). Eesti inimarengu aruanne 2009. Tallinn: Eesti Koostöökogu, 49--72.
Nugin, R. 2014. ``I think that they should go. Let them see something''. The context of rural youth's out-migration in post-socialist Estonia. -- Journal of Rural Studies, 34, 51--64.
Plüschke-Altof, B. 2017. Images of the Periphery Impeding Rural Development? Discursive Peripheralization of Rural Areas in Post-Socialist Estonia. PhD-thesis. Tartu: University of Tartu Press.
Plüschke-Altof, B., Grootens, M. 2018. Leading through image making? On the limits of emphasising agency in structurally disadvantaged rural places. -- Lang, T., Görmar, F. (eds.). Regional Policy in Times of Social and Spatial Polarisation. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 319--341.
Raagmaa, G., Noorkõiv, R. 2013. Globaliseeruv Eesti küla. Avaneva maailma arenguvõimalused ja ohud. Tallinn: Eesti Külaliikumine Kodukant.
Säästva arengu komisjon 2010. Eesti inimvara raport: võtmeprobleemid ja lahendused. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu.
\hypertarget{planeerimisvabaduse-vuxf5idukuxe4ik-eeslinna-eestis}{%
\subsection{Planeerimisvabaduse võidukäik eeslinna-Eestis}\label{planeerimisvabaduse-vuxf5idukuxe4ik-eeslinna-eestis}}
\begin{authors}
\textbf{Antti Roose}
\end{authors}
\begin{points}
\begin{itemize}
\tightlist
\item
Krundiviisiline arendustegevus Tallinn, Tartu ja Pärnu eeslinnavööndis
loob hajusa, hõreda, killustatud ja keskuskohtadeta asustuse, milles
avaliku ruumina on kasutuses kergliiklusteed, mänguväljakud, parklad
ja tühermaad.
\end{itemize}
\end{points}
Heaoluühiskond Eestis on edenenud käsikäes eeslinna-Eestiga. Tallinnas sai see alguse Tiskrest, siis katsid eramud ja madaltihedad kortermajad Viimsi poolsaare, seejärel suundus eeslinnastumine sügavamale Harjumaale. Tartus sai eeslinnastumine hoo sisse majandusbuumi ajal. On hakatud rääkima Suur-Tallinnast ja Suur-Tartust. Ajastutruult ja sümboolselt rajati isegi Eesti Rahva Muuseum eeslinna ‒ Raadile.
\begin{blockquote-left}
Üks kinnitusi, et eeslinnastumine on uus, mitte-eestilik nähtus, on nii
ametlik kui ka rahvakeelne ebalus eeslinnaasustuse tähistamisel,
nimetamisel ja piiritlemisel.
\end{blockquote-left}
Eeslinnas kohtub demokraatliku ja vaba ühiskonna arengumudel turumajandusliku kasvu- ja konkurentsiideega ning teostub kõige füüsilisemal kujul uusasumites ning eeslinnaelu sotsiaalses praktikas. Eeslinn kasvab tormakalt, hooti, masinlikult, vastandudes ajaloolise keskuslinna samm-sammulisele kaalutud arengule. Artiklis käsitlen Tallinna, Tartu ja Pärnu lähiümbruse eeslinnastumise ulatust ja olemust viimastel kümnenditel ning toon välja eeslinnastumise põhjused ja tagajärjed, et vaagida avaliku ja erahuvi teostamist eeslinna planeerimisel, arendamisel ja linnakorralduses.
Üks kinnitusi, et eeslinnastumine on uus, mitte-eestilik nähtus, on nii ametlik kui ka rahvakeelne ebalus eeslinnaasustuse tähistamisel, nimetamisel ja piiritlemisel. Eeslinnastunud külasid on küll tõstetud aleviku staatusesse, näiteks Peetri ja Luige Tallinna külje all või Räni ja Vahi Tartu eeslinnas, aga asustusredelil pole linna nimetust seni välja teeninud isegi mitte Viimsi, Peetri ega Laagri.
\hypertarget{kuidas-muxe4uxe4ratleda-eeslinna}{%
\subsubsection*{Kuidas määratleda eeslinna?}\label{kuidas-muxe4uxe4ratleda-eeslinna}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{Kuidas määratleda eeslinna?}
Asustuse arengut Eesti suuremate linnade tagamaal avavad kolm võtmemõistet: eeslinnastumine (ingl \emph{suburbanisation}), valglinnastumine (ingl \emph{urban sprawl}) ja äärelinnastumine (ingl \emph{peri-urbanisation}). Lisaks tõi üleriigiline planeering Eesti 2030+ kasutusele hajalinna mõiste, mis seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ning ääremaa asustuse.
Põhimõistena, kõige laiemas tähenduses, on eeslinnastumine protsess, mida iseloomustab inimeste elama asumine linna tagamaale, linnu ümbritsevatel aladel kaob selle käigus selge maa ja linna vaheline piir (\protect\hyperlink{Tammaru2004}{Tammaru jt 2004}). Et enne 2007. aasta majanduskriisi toimus eeslinnastumine eriti kaootiliselt, siis on hinnangulisema terminina läinud avalikku kõnepruuki valglinnastumine (\protect\hyperlink{Leetmaa2014}{Leetmaa jt 2014}; \protect\hyperlink{Tammaru2009}{Tammaru jt 2009}). See osutab linna vähe kontrollitud laialivalgumisele, mis hõlmab lisaks eeslinnavööle ka laiemat tagamaad. Maakasutuse muutust väljendab valglinnastumisel ribakujulise, lapilise ja eraldatud hoonestuse teke, mis toob tihti kaasa raiskava maa-, energia- ja taristukulu, keskkonnareostuse, ummikud ja mitmed teised välismõjud. Valglinnastumist peetakse linnaplaneerimist käsitlevas kirjanduses üldiselt negatiivseks linnaarengu tüübiks (\protect\hyperlink{van-Dijk2009}{van Dijk 2009}). Lääne- ja Kesk-Euroopas räägitakse ka äärelinnastumisest, viidates paremale lahendusele, mille puhul rangem planeerimispoliitika võimaldab linna laiendada keskuslinna perimeetril sidusas linnamustris (\protect\hyperlink{Phelps2017}{Phelps 2017}). Ka Eestis on 2000. aastate hajus valglinnastumine praegu jätkumas äärelinnastumisena.
Järgnev Tallinna, Tartu ja Pärnu eeslinnastumise analüüs põhineb haldusüksustel, kus eeslinnastumise juhtindikaatoriks on elanike arv ning juhtkriteeriumiks kiire kasv alates 2001. aastast. Suur-Tallinn hõlmab Harku, Jõelähtme, Keila, Kiili, Rae, Saku, Saue ja Viimsi valda ning Saue linna. Suur-Tartu on laienenud Haaslava, Luunja, Tartu, Tähtvere ja Ülenurme valda. Pärnu eeslinnaks on saanud Audru, Paikuse, Sauga ja Tahkuranna vald. Seega jäävad käsitlusest välja Tallinna „vanad`` ees- ja satelliitlinnad Keila ja Maardu ning Pärnus Sindi. Teiseks kriteeriumiks on uue eeslinliku asustuse teke mõõdetuna uuselamute arvu ja asustustiheduse kasvuga eeslinlikuks. Ka siin on oluline ennekõike muutus ja kasv. Eeslinlikku asustustihedust saab hakata jälgima juba tagasihoidlikust 100 elanikust km2 kohta. Statistikaamet on nimetanud üleminekulise eeslinnavöö osaliselt linnastunud alaks vähima asustustihedusega 200 inimest km2-l, kuid eeslinna asustusmustris osutub ka see piirarv liiga kõrgeks.
\begin{blockquote-right}
Maakasutuse muutust väljendab valglinnastumisel ribakujulise, lapilise
ja eraldatud hoonestuse teke, mis toob tihti kaasa raiskava maa-,
energia- ja taristukulu, keskkonnareostuse, ummikud ja mitmed teised
välismõjud.
\end{blockquote-right}
Kui otsida ühist ja erinevat võrdluses Euroopa eeslinnadega, siis Madalmaades, Prantsusmaal, Saksamaal ja Põhjamaades sai eeslinnastumine kiire hoo sisse riiklike elamuprogrammide käivitamisel 1960. aastatel ning vältas läbi 1970.‒1980. aastate (\protect\hyperlink{Bruegmann2008}{Bruegmann 2008}). Vahemere maades muutus keskuslinnade arengueeliste tõttu eeslinnastumine valitsevaks linnastumisprotsessiks paar kümnendit hiljem, 1980. aastatel. 1990. aastateks olid Lääne- ja Kesk-Euroopa jõudnud linnapiirkondade arengus eeslinnajärgsesse etappi (ingl \emph{post-suburban}) ning asusid otsima uut arenguvõtit vanaldunud eeslinnadele (\protect\hyperlink{Phelps2011}{Phelphs ja Wood 2011}.'' Eeslinnauuenduse uusurbanistlikul suunal rõhusid arhitektid ja projekteerijad linnaruumi tihendamisele ja esteetikale, jalakäija ja ühistranspordi eelistamisele autoliikluse ees ning ökoloogilistele, säästlikele lahendustele, mis ühtlasi rõhutas maalist (\protect\hyperlink{Randolph2012}{Randolph 2012}). Eeslinnajärgsed eeslinnaarendused, linnakujundus ja -korraldus on matkimas keskuslinna tunnuseid ja protsesse nii linnakeskkonna ja otstarvete mitmekesistamisel kui ka hoonestuse tihendamisel, kuid teevad seda jätkuvalt eeslinlikes mõõtmetes ja vormides. ``Ühtlasi on seadusandjad pannud rangeid kvoote, et piirata rohealadele (ingl \emph{greenfield}) ehitamist, toetades siiski linnalähialade teisest maakasutust pruunaladel (ingl \emph{brownfield}).
\begin{blockquote-left}
Sarnaselt Eestiga on Ida- ja Kesk-Euroopa eeslinnad kerkinud maakasutust
killustades üheotstarbeliste elamualade ja äri-logistikaparkidena.
\end{blockquote-left}
Kesk- ja Ida-Euroopa linnad jõudsid eeslinnastumiseni turujõudude küpsedes nii pakkumise kui ka nõudluse poolel alles 1990. aastate lõpus, misjärel on eeslinnastumise kasvumäär arenenud kooskõlas majanduskasvuga, väljendades heaoluühiskonna edenemist (\protect\hyperlink{Phelps}{Phelphs 2017}). Sarnaselt Eestiga on Ida- ja Kesk-Euroopa eeslinnad kerkinud maakasutust killustades üheotstarbeliste elamualade ja äri-logistikaparkidena, lisaks mõned tarbimis- ja autoühiskonna vajadustest tingitud suured kaubanduskeskused ja Euroopa Liidu kaasrahastatud taristusõlmed (\protect\hyperlink{Leetmaa}{Leetmaa jt 2014}). Eesti linnastumine on jätkuvalt modernistlikus etapis ega ole ka Suur-Tallinnas jõudnud hilismoderismi, rääkimata tagasilinnastumisest või tugevast linnapiirkonnastumisest.
\hypertarget{eeslinnas-elab-kuxfcmnendik-eesti-rahvast}{%
\subsubsection*{Eeslinnas elab kümnendik Eesti rahvast}\label{eeslinnas-elab-kuxfcmnendik-eesti-rahvast}}
\addcontentsline{toc}{subsubsection}{Eeslinnas elab kümnendik Eesti rahvast}
Eeslinnastumine avaldub inimeste ja majandustegevuse liikumisena keskuslinnast eeslinna. Eeslinnas kasvab elanike ja töökohtade arv, tekib vilgas töö- ja õpiränne ning selle tulemusena kasvab liikuvus. Eeslinnastumise määra hindamiseks võrreldakse eeslinnanäitajaid keskuslinna omadega. Asjakohane on ka kolme eeslinnaala omavaheline võrdlus. Järgnev analüüs põhineb 2017. aasta haldusreformi eelsel haldusjaotusel.
Tallinna, Tartu ja Pärnu eeslinnavöös elab kokku 130 000 inimest. Tallinna eeslinnastumine algas juba 1990. aastatel, mida kinnitab 1989‒2001 rahvaloenduse vahelisel perioodil Tallinna ümbritsevate omavalitsuste rahvastiku kasv kümnendiku võrra. Perioodil 2001‒2018 on eeslinlaste arv Suur-Tallinnas kasvanud 37 000 (64\%), Tartu eeslinnavaldades 5000 (27\%) ning Pärnu eeslinnavaldades 3500 (28\%) elaniku võrra (\protect\hyperlink{figure131}{joonis 1.3.1}).
{Joonis 1.3.1.} Eeslinlaste arv 2001‒2018 Tallinna, Tartu ja Pärnu lähiümbruses
\begin{verbatim}
## mapping: y = ~y
## geom_blank: na.rm = FALSE
## stat_identity: na.rm = FALSE
## position_identity
\end{verbatim}
\begin{verbatim}
## Warning: Removed 2 rows containing missing values (geom_path).
\end{verbatim}
\begin{verbatim}
## Warning: Removed 2 rows containing missing values (geom_text).
\end{verbatim}
\begin{center}\includegraphics[width=0.9\linewidth]{EIA_2019_digi_files/figure-latex/figure131-1} \end{center}
\begin{verbatim}
## Warning: Removed 2 rows containing missing values (geom_path).
## Warning: Removed 2 rows containing missing values (geom_text).
\end{verbatim}
\begin{imgsource}
{Allikas:} Statistikaamet.
\end{imgsource}
Suur-Tallinnas eeslinnastuvad kõige intensiivsemalt Viimsi, Rae, Harku ja Kiili vald, vähemal määral Saue, Saku ja Jõelähtme vald. Omaette nähtus uus-Eesti asustuses on Viimsi, kus lisaks kahele alevikule ‒ Viimsi ja Haabneeme ‒ on jätkuvalt 14 küla, millest mitu (Randvere, Pärnamäe ja Püünsi) on väikelinna mõõtu. Tartus on jõuliselt vedanud eeslinnastumist Ülenurme ja Tartu vald, vähemal määral ka Luunja, Haaslava ja Tähtvere vald. Pärnu on valgunud Audru, Sauga ja Paikuse, aga ka Tahkuranna valda.
\begin{blockquote-right}
Omaette nähtus uus-Eesti asustuses on Viimsi, kus lisaks kahele
alevikule ‒ Viimsi ja Haabneeme ‒ on jätkuvalt 14 küla, millest mitu
(Randvere, Pärnamäe ja Püünsi) on väikelinna mõõtu.
\end{blockquote-right}
Ametlik statistika ei väljenda tegelikku eeslinlaste arvu. Uute eluruumide arv, 2011. aasta loendusandmed kõrvutatuna rahvastikuregistriga ning teised eeslinnauuringud kinnitavad oluliselt suuremat rännet eeslinna. Eluruumide statistika alusel võime uus-eeslinlaste arvu tõsta ametlikult 45 000-lt 70 000-le. Hinnanguliselt on Tallinna eeslinna kolinud sel sajandil 55 000 ja Tartu eeslinna 11 000 inimest. 2011. aasta rahvaloenduse ja rahvastikuregistri elanike arvu võrdluse kohaselt elas Tallinna eeslinnas 10‒18\% ning Tartu eeslinnas 13‒25\% sissekirjutatutest rohkem elanikke (\protect\hyperlink{Roose}{Roose jt 2015}). Vormiline elukoha registreerimine keskuslinnas kindlustab eeslinna lastega peredele juurdepääsu linna sotsiaal- ja haridusteenustele. Eeslinna kolivadki põhiliselt pereealised inimesed (30‒49 aastat).
Lisaks elukohamuutustele on tõusvas joones kasvanud eeslinna pendelränne. Pendelränne on muutunud mõlemasuunaliseks, kuivõrd tööle ei käida vaid keskuslinna, vaid üha rohkem ka eeslinna, kuhu on tekkinud logistika- ja tööstuspargid. Aasta 2016 rahvastiku prooviloendus näitas päevarahvastiku suurenemist Tallinnas 57 000 inimese võrra ning Tartus 21 000 võrra. Tallinna eeslinnavaldadest käib linnakoolidesse kolmandik lastest.
{Joonis 1.3.2.} Uute eluruumide summaarne jaotus keskuslinnade, eeslinnade ja ülejäänud Eesti lõikes 1999‒2018
\begin{center}\includegraphics[width=0.9\linewidth]{EIA_2019_digi_files/figure-latex/figure132-1} \end{center}
\begin{imgsource}
{Allikas:} Statistikaamet.
\end{imgsource}
Eeslinna uuselamud (18 794 eluruumi) moodustavad 29\% kogu Eesti elamuehitusest (1999‒2018). Tallinna eeslinnas on uusi kodusid 13 438, Tartu eeslinnas 4091 ning Pärnu eeslinnas 1265 (\protect\hyperlink{figure132}{joonis 1.3.2}). Neile lisandub veel umbes veerandi jagu asustatud, ent vormiliselt jätkuvalt ehitamisel olevad uusi eluhooneid (\protect\hyperlink{Roose2015}{Roose jt 2015}). Tallinna linnasiseste arenduste maht on alates 2013. aastast kasvanud eeslinnaarenduste mahust kiiremini, ületades eeslinnaarendusi juba kolmekordselt (\protect\hyperlink{figure133}{joonis 1.3.3}). Elamutüübiti läks Tallinna eeslinnas ülekaal 2000. aastate keskel ühepereelamutelt paarismajadele ja ridaelamutele ning 2010. aastatel on olnud juhtpositsioonil uued korterid. Tartus on püsinud linnaarenduste maht eeslinna omaga enam-vähem tasakaalus, kuigi viimastel aastal on eeslinnastumine kiirenenud. Tartu eeslinnas on alates 2015. aastast valitsenud ridaelamud korterelamute kõrval. Pärnu eeslinnastumine on püsinud läbi kahe kümnendi keskmiselt 50 uue eluruumi tasemel aastas.
{Joonis 1.3.3.} Uute eluruumide arv Tallinnas, Tartus ja Pärnus võrrelduna nende linnade eeslinnadega 2002‒2018
\begin{center}\includegraphics[width=0.9\linewidth]{EIA_2019_digi_files/figure-latex/figure133-1} \end{center}